Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskpankade poliitika on suurendanud Eesti Panga riske

    Eesti Panga nõukogu esimees Mart LaarFoto: Andras Kralla

    Eesti Panga nõukogu otsustas teisipäeval keskpanga juhatuse ettepanekul kanda mullusest 31,4 miljoni euro suurusest kasumist veerandi ehk 7,85 miljonit eurot riigieelarvesse. Nõukogu suunas 23,55 miljonit eurot eelmise aasta kasumist keskpanga kapitali tugevdamiseks.

    Keskpanga nõukogu esimehe Mart Laari sõnul on nõukogu võtnud pikaajaliseks eesmärgiks luua piisavalt reserve, et probleemide korral saaks keskpank hakkama riigi abita. “Euroala keskpankade viimaste aastate lõtv rahapoliitika, mille raames on suures mahus kokku ostetud erinevaid varasid, on märgatavalt suurendanud finantsriske Eesti Panga jaoks,” ütles Laar.
    Eesti Panga laiendatud omakapital suhtena rahapoliitilistesse varadesse on euroala keskpankade seas üks madalaimaid. Võrdlus teiste euroala keskpankadega on oluline, kuna ühiste rahapoliitiliste otsuste tegemisel euroalal vaadatakse euroala keskpankade ja Euroopa Keskpanga kui terviku kapitali ja riskide suhet.
    Seetõttu võttis Eesti Panga nõukogu 2012. aastal pikaajaliseks sihiks kasvatada Eesti Panga kapitali suhteline tase euroala keskpankade keskmise tasemeni. Selle aasta seisuga tähendab see vajadust tõsta kapitali taset praeguselt 437 miljoni euro tasemelt 1,4 miljardi euroni. Euroala keskpankade rahapoliitika eesmärgil ostetud varadest on 3 miljardit eurot Eesti Panga osa.
    Eesti Pank sai mullu euroala keskpankade ühistegevusest – rahapoliitika ja sularaha emissioon – tulu 30,5 miljonit eurot, aasta varem oli sama näitaja 26,9 miljonit eurot. Eesti Pank teenis investeerimistegevuselt eelmisel aastal 8 miljonit eurot, aasta varem teenis keskpank 23 miljonit. Eesti Panga põhitegevuskulud olid eelmisel aastal 17,7 miljonit eurot, kasvades aastaga 0,7 miljoni euro võrra.
    Eesti Panga puhastulu kasvatas 15,5 miljoni euro võrra see, et kolmandik seni tagastamata kroonide väärtusest kanti keskpanga erakorraliseks tuluks. Tegemist on raamatupidamisliku arvestusega, mis kuidagi ei mõjuta krooni sularaha vahetamist eurodeks. Eesti Pank vahetab kõik Eesti kroonid eurodeks ilma piiranguteta ja ilma teenustasuta ning teeb seda igavesti. Keskpank hindas 2016. aastal, kui palju seni veel inimeste käes olevatest kroonidest jõuavad tõenäoliselt tagasi Eesti Panka. Eesti kroon on inimeste jaoks olnud rahvusliku sümbolina väga tähtis, mistõttu nii münte kui ka pangatähti jäetakse mälestuseks. Lisaks on osa rahatähti aja jooksul hävinenud. 2016. aasta lõpu seisuga oli kroone veel tagastamata rohkem kui 45 miljoni euro väärtuses. Analüüsi põhjal on väga tõenäoline, et vähemalt kolmandikku rahvusvaluutast ei vahetata kunagi eurode vastu. Seda arvestades kandis Eesti Pank kolmandiku tagastamata kroonide väärtusest ehk 15,5 miljonit eurot keskpanga erakorraliseks tuluks.
    Eesti Panga puhastulu kahandas riskide katmiseks tehtud üldine riskieraldis 7,5 miljoni euro väärtuses, aasta varem oli riskieraldise suuruseks 4 miljonit eurot. Viie aastaga on Eesti Pank kogunud riskieraldistena kokku 37,5 miljonit eurot. Riskieraldis on esmane kaitse kahjude vastu, lisaks juba olemasolevatele keskpanga reservidele.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.