Läti muudab end Balti maksuparadiisiks

"Oktoobris avasime kaupluse Valkas, tänaseks on selge, et see on liiga väike: ehitus käib täies hoos ja kohe avame viis korda suurema kaupluse kesklinnas. Detsembris avasime Ainažis 1000 m² suuruse kaupluse, mis tundub samuti praegu väike. Jälgime aktiivselt, kuidas turg edasi käitub ja oleme valmis veel ja veel kauplusi avama,“ kommenteeris Uibo 28. märtsil toimunud kaubandus.ee korraldatud jaekettide, tootjate ja hulgikaupmeeste ühisseminaril „Kuidas jaekettidega edukalt koostööd teha?“.

Valka SuperAlko on Aldar Eesti tütarettevõtte SIA Aldar Latvia omanduses. Esimesed poed avas Aldar Läti piiril eelmise aasta sügisel, kui oli selge, et Eesti klient oli Eesti poodidest ära läinud. Uibo hinnangul on Aldar Latviast kujunemas väike paradiisisaar keset Baltikumi. „Kui siiani oli hästi suur huvi Eesti hankijatel meile müüa, siis täna tuleb minu postkasti ja telefoni iga päev kõnesid Leedust, Ungarist ja mujalt Euroopast, kus samuti on aktsiis tõusnud. Hankijate ja tootjate surve on väga suur ja seetõttu lähevad pakkumised järjest paremaks.“

Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härmsi sõnul algas piirikaubandus eelmise aasta kevadel ühes piiripunktis ühe kauplusega ja sai hoo sisse alles suve teises pooles. „Kuigi praegu on tegemist madalhooajaga ja riigile tundub, et see äri on hooajaline ja et inimesed käivad seal vaid suvel puhkuse ajal, siis tegelikult mina väidan, et see äri on muutunud väga regulaarseks ja ka madalhooajal on mahud kasvanud väga suureks. Jaanuaris-veebruaris müüsime kahe kuuga sinna natuke rohkem kui Eesti suuruselt kolmandasse jaeketti.“

„Kui ma õhtul peale tööd saali peal ringi jalutan ja vaatan, et mis siis ostukorvides on. Ja kui võtta kõige lihtsam näide – memm ja taat kummikutega, täitsa lihtsad eesti inimesed kuskilt külast tulnud – , siis nende korvis ei ole mitte Laua Viin ega Viru Valge, vaid Russki Standard, Baileys või Johnnie Walker ja see korv on täitsa täis. Olen tihti imestanud, et miks see nii on. Aga see ongi nii, et ta saab nüüd, siin ja praegu seda endale lubada, sest kui ta käib Eestis poeriiulite vahel, siis see on talle kõik väga-väga kallis ja kättesaamatu,“ kirjeldas Uibo kurioosumit piiril.

Tootja jaoks on olukord põnev!

Härmsi sõnul on piirikaubandus tootjale lühikeses perspektiivis väga huvitav äri, sest pakendid ja kogused on suured ning klienditeenindamine ja muud kulud väga väikesed. „Kõik alused on täisalused ja rekkad on täis vaid üht või kaht toodet – kõik on tõesti väga lihtne. Loomulikult on hinnas kokku lepitud, aga sellega ei kaasne mitte mingisuguseid täiendavaid kulusid, meil ei ole vaja omavahel rääkida isegi heade tavade lepingutest, piisab pakkumisest. Ja siis – kaup teele ja ruttu! Ei ole vaja rääkida ka näiteks maksetähtaegadest,“ selgitas Härms.

Ta mainis veel, et kuna toodang ja müük kokku ei lange, tekib väga suur moonutatud olukord, mille järgi küll koduturul müüakse vähem, et keegi võiks justkui tõlgendada, et eestlased joovad vähem, aga üllatuseks hakatakse hoopis rohkem jooma.

„Konkurents on seal meie jaoks hoopis teine, sest kaupmehel ei ole raske sealt osta kas Leedu, Poola, Ungari või kellegi muu tooteid, selles mõttes on vähe keerulisem,“ lisas Härms.

Suurem potentsiaal kui Saksa-Taani piirikaubandusel

Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms ütleb, et mida rohkem tekib juurde neid kaupu, millel on Lätis hinnaeelis, seda rohkem lisandub juurde ka muud kaupa, sest kaupmehel on klientuur juba olemas ja kõik kulud on kaetud.

Taani-Saksa piirikaubandus kujunes Härmsi sõnul välja juba üle kümne aasta tagasi. Alguse sai ta odavast alkoholist, sest aktsiisivahe oli kahe ja poole kordne. Kuna Eestis hakkab see võrreldes Lätiga olema neljakordne, vähemalt lahja alkoholi puhul, siis Eesti-Läti piirikaubandusel on potentsiaali kasvada suuremaks.

Ka vahemaad on erinevad. „Kopenhaagenist, kust valdav osa inimesi tuleb, on piirini sõita 360 km, aga Eestist hakkavad inimesed käima kas Tartust, mis jääb 80 km taha, või Tallinnast, kus vahemaa on 200 km, või Pärnust, mille vahemaa on 70 km. See on kindlasti palju soodsam pinnas piiril kauplemise välja arenemiseks,“ seletas Härms. 

„Taanis tarbitavatest jookidest 40 protsenti ostetakse 30 poest piiril, mis on päris suur number. Ükskõik, kas sa rehkendada sinna taha liitrid, käibe, kasumi või maksud,“ lisas Härms.

Loe tervet vestlusringi kaubandus.ee veebilehelt.

Äripäev kirjutas täna ka teisest vaatenurgast: kuidas Eesti pool piiri ääres asuvate kaupluste jaoks on toimuv katastroof.