Tugevnev tööstus ja kahanev tarbimine

Energiatootmise maht kasvas 23%, sh elektrienergia toodang kolmandiku võrra. Seda toetas Põhjamaade hüdroreservuaaride madalam täituvus, mis tõstis elektri hulgihinda ning parandas sellega Eesti elektritootjate konkurentsivõimet. Elektritarbimine kasvas samal ajal aga vaid 1%.

Elektrienergia ja põlevkiviõlitoodete toodangu tugev kasv suurendasid mäetööstuse tootmismahte. Põlevkiviõlitoodete tootmismahud on sel aastal näidanud väga tugevat kasvu, mida on osaliselt toetanud toornaftahindade kerkimine maailmaturul. Näiteks on põlevkiviõlitoodete eksport rahas kerkinud sel aastal ligikaudu 400%, kuid ka ekspordimahud on tõusnud ligikaudu 190%.

Töötleva tööstuse tootmismahu kasv hakkas kiirenema möödunud aasta septembrist ning ka sel aastal tugev kasv jätkus (veebruaris 6%). Kõige enam toetas kasvu puittoodete, metalltoodete ja, juba nimetatud, põlevkiviõlitoodete tootmine ning masinate ja seadmete remont ja paigaldus (peamiselt laevade remont). Väga tugevalt pidurdas aga kasvu tootmismahu langus elektroonikatööstuses. Samuti vähenes elektroonikaseadmete (peamiselt mobiilsideseadmete) väljavedu. Elektroonikatoodete väljaveo vähenemine viis madalamale ka rahaliselt kogu töötleva tööstuse ekspordi kasvu (veebruaris 2% aastases võrdluses). Kuna ekspordihinnad on viimastel kuudel kiiresti kasvanud, jäid töötleva tööstuse ekspordimahud veebruaris tõenäoliselt langusesse.

Elektroonikatoodete tellimused on vähenenud juba kuuendat kuud järjest, mis viitab sellele, et ka lähikuudel võivad selle tegevusala tootmismaht ja eksport väheneda. Kuna tegemist on suure tegevusalaga (15% ettevõtetesektori müügitulust ja ainuüksi mobiilsideseadmed 14% kaupade ekspordist), siis on sellel oluline mõju kogu töötleva tööstuse tootmisnäitajatele. Samas, selle mõju SKP-le on väiksem, kuna elektroonikatööstuses on lisandväärtuse osakaal käibes väga madal (9% ehk töötleva tööstuse tegevusaladest kõige madalam).

Ühest küljest on välisnõudlus muutunud tugevamaks, ettevõtete kindlustunne on tublisti paranenud ning ka enamike tellimustel töötavate tegevusalade uued tellimused suurenevad (elektroonikatootmise kõrval on sel aastal veidi vähenenud vaid elektriseadmete ja kemikaalide tellimused). Käesoleva aasta alguses on euroala majanduskasv üsna tugev olnud ning märtsis tõusis selle ostujuhtide indeks isegi kuue aasta kõrgeimaks. Tarneajad on euroalal veidi pikenenud ehk nõudlus võib olla pakkumisest suurem.

Ettevõtete tellimused kasvavad ja tööhõive ärisektoris suureneb. Samuti on tööstusettevõtete kindlustunne paranenud. See näitab, et ka teises kvartalis võib euroalal mõõdukas kasv püsida. Samas on hinnad tõusmas. Nii müügi- kui ka sisseostetud kaupade ja teenuste hinnad kasvasid euroalal 6 aasta kiireima tempoga. Selle taga on peamiselt maailmaturul toorainehindade (kütus, toit, metallid) tõus. Nii tootja-, ekspordi- kui ka impordihinnakasv on järsult kiirenenud ka Eestis. Põhjuseks samuti kallinenud toorained.

Tööstussektori müügihindade kasv koos mõõduka välisnõudluse püsimisega toetavad ettevõtete käibekasvu ning aitavad kõrgele tõusnud tööjõukulude juures parandada nende kasumlikkust.

Jaekaubandusettevõtete hinnakasvuga korrigeeritud müügitulu kasv on tasapisi allapoole liikunud juba kaks aastat järjest ning alates möödunud aasta keskelt on aeglustumine kiirenenud (veebruari kasv vaid 1%). Samas on tarbijate kindlustunne paranenud. Samuti on alates 2014. aasta teisest poolest kiirenenud mootorsõidukite müük. Mootorsõidukite müügi tugevat kasvu (veebruaris 19%) toetab Eesti elanike ostujõu suurenemine (reaalpalga kiire kasv) ning madalad intressimäärad.

Sel aastal ootame hinnakasvu kiirenemise ja palgakasvu mõningase aeglustumise tõttu netopalga reaalkasvu järsku aeglustumist, mis pidurdab tõenäoliselt tarbimise kasvu. Järgmisel aastal suurendab tulumaksuvaba miinimumi järsk tõstmine taas keskmist ostujõudu, mis peaks eratarbimise kasvu taas tagant tõukama.