Riigihangete seaduse eelnõu teeb ettevõtjad ärevaks

Kaubandus-tööstuskoda on teinud selle eelnõu kohta mitmeid ettepanekuid. Kuigi koda leidis, et hankemenetluse läbipaistvuse suurendamiseks tuleks avalikustada kõik hindamiskriteeriumitega seotud pakkumust iseloomustavad näitajad, kohustab eelnõu edaspidi konkurentidele avalikustama üksnes hindamiskriteeriumiga seotud numbrilised näitajad.

Küll aga lisandub eelnõusse kaubanduskoja ettepanek kohustada pakkujat põhjendama, miks pakkumuses sisalduv teave ärisaladuseks märgitakse.

Veel lisandusid eelnõusse sätted, mis näevad ette vaidlustusmenetluses õigusabikulude jagamist sarnaselt kohtumenetlusele – kaotaja maksab vastaspoole õigusabi kulud.

Kaubanduskoja kõige märkimisväärsema algatusena jõudis riigihangete seaduse eelnõusse alapakkumuste esitamise vastane meede. Teise lugemise järel otsustati lisada eelnõusse hankija kohustus kontrollida ehituse valdkonna hanke- ja kontsessioonilepingute sõlmimise korral edukaks tunnistatava pakkumuse hinda.

Vähemalt kolme pakkumusega menetluse puhul tuleb edukaimat pakkumust võrrelda maksumuselt järgmise pakkumusega või kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmise maksumusega. Kui edukaks tunnistatava pakkumuse maksumus on esimesel juhul üle 10% või teisel juhul üle 20% odavam, peab hankija küsima pakkujalt erinevuse kohta selgitusi. Kui pakkuja selgitused ei ole veenvad, on hankijal õigus pakkumus põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasi lükata.

Teise meetmena kohustub hankija kontrollima edukaima pakkuja töötajate töötasusid. Kui pakkuja maksab hankelepingu täitmises osalevatele töötajatele palka alla 70% vastava valdkonna keskmisest töötasust ja ilmneb, et selle põhjuseks on tööjõumaksude kunstlik vähendamine ja maksude vältimine, lükkab hankija sellise pakkumuse tagasi.

Kaubanduskoda nendib, et kahjuks on eelnõu pärast teist lugemist saanud juurde regulatsiooni, mis põhjustas huvigruppides üksmeelset vastuseisu.

Kõigepealt lisandub hankijale kohustus kontrollida peatöövõtja kasutatavate alltöövõtjate tausta. Praktikas toob see hankijale kaasa märkimisväärse kontrollikohustuse ning peatöövõtja peab hiljemalt lepingu täitmisega alustamise ajaks esitama hankijale kõikide lepingu täitmises osalevate alltöövõtjate andmed ning leidma vajadusel asemele uued alltöövõtjad, kui kellegi puhul ilmneb kõrvaldamise alus.

Veel tekib alltöövõtjale õigus saada hankijalt teavet, kui palju on hankija tasunud pakkujale selle alltöövõtja tehtud tööde eest. Hankija kohustub sel juhul avaldama hankelepingu sisu kolmandale osapoolele, mis omakorda võib tõstatada pakkuja ärisaladuse kaitse küsimuse. Lisaks võib hankija jätta alltöövõtja põhjendatud taotluse alusel pakkujale töötasu maksmata, kui alltöövõtja ja pakkuja vahel on tekkinud vaidlus ning alltöövõtja ei ole pakkujalt oma lepingujärgset tasu saanud. Hankija poolset tasu maksmisega viivitamist ei loeta seejuures hankelepingu rikkumiseks, mis tähendab, et pakkujal puudub õiguslikult võimalus end hankija tegevuse vastu kaitsta.

Nende meetmete eesmärk on võimaldada alltöövõtjatel kaitsta oma õigusi peatöövõtja vastu, kes pole lubatud töörahasid tasunud. Praktikas on see tõepoolest tõsine probleem, kuid eelnõusse lisanduvad sätted tõenäoliselt olukorda ei paranda.

Kaubanduskoda on koos teiste huvigruppidega juhtinud nii riigikogu majanduskomisjoni kui eelnõu koostajate tähelepanu sellele, et lisaks küsitavale kasutegurile sisaldub alltöövõtjate kaitse regulatsioonis tõsiseid vastuolusid õiguspõhimõtetega. Näiteks peab hankija asuma õigusemõistjana hindama temast täiesti eraldiseisvat õiguslikku suhet pakkuja ja alltöövõtja vahel, otsustamaks, kas alltöövõtja taotlus jätta pakkujale raha maksmata on põhjendatud.

Kuna eelnõu järgi ei riku hankija pakkujale maksmata jättes hankelepingut, puudub pakkujal ka võimalus rakendada hankija tegevuse vastu õiguskaitsemeetmeid. Õiguspõhimõtteline vastuolu peitub siin selles, et üldiselt annab kahe eraõigusliku isiku vahel tekkinud vaidlusele hinnanguid kohus. Samuti on igasuguse lepingu rikkumise korral pooltel õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ning sellise õiguse piiramine riigihangete seadusega on väga küsitav.

Eelnõu kolmas lugemine on veel ees ning see peaks toimuma 3. mail. Eelnõu vastuvõtmise korral on seaduse jõustumise üldine kuupäev selle aasta 1. september (mõned rakendamiseks ettevalmistusi vajavad sätted on määratud jõustuma vastavalt 2018. ja 2019. aasta 1. jaanuaril).

Kuigi pärast teist lugemist eelnõudesse olulisi muudatusi ei tehta, rõhutab kaubanduskoda, et kirjeldatud sätted ei ole veel seaduseks muutunud ning uue seaduse lõplik kuju ja sisu selgub alles kolmanda lugemise järel.