Riigihangete seaduse eelnõu teeb ettevõtjad ärevaks

Meetmed alapakkumuste väljapraakimiseks

Kaubanduskoja kõige märkimisväärsema algatusena jõudis riigihangete seaduse eelnõusse alapakkumuste esitamise vastane meede. Teise lugemise järel otsustati lisada eelnõusse hankija kohustus kontrollida ehituse valdkonna hanke- ja kontsessioonilepingute sõlmimise korral edukaks tunnistatava pakkumuse hinda.

Vähemalt kolme pakkumusega menetluse puhul tuleb edukaimat pakkumust võrrelda maksumuselt järgmise pakkumusega või kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmise maksumusega. Kui edukaks tunnistatava pakkumuse maksumus on esimesel juhul üle 10% või teisel juhul üle 20% odavam, peab hankija küsima pakkujalt erinevuse kohta selgitusi. Kui pakkuja selgitused ei ole veenvad, on hankijal õigus pakkumus põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasi lükata.

Teise meetmena kohustub hankija kontrollima edukaima pakkuja töötajate töötasusid. Kui pakkuja maksab hankelepingu täitmises osalevatele töötajatele palka alla 70% vastava valdkonna keskmisest töötasust ja ilmneb, et selle põhjuseks on tööjõumaksude kunstlik vähendamine ja maksude vältimine, lükkab hankija sellise pakkumuse tagasi.

Alltöövõtjate kaitsmine piirab pakkujate õigusi

Kaubanduskoda nendib, et kahjuks on eelnõu pärast teist lugemist saanud juurde regulatsiooni, mis põhjustas huvigruppides üksmeelset vastuseisu.

Kõigepealt lisandub hankijale kohustus kontrollida peatöövõtja kasutatavate alltöövõtjate tausta. Praktikas toob see hankijale kaasa märkimisväärse kontrollikohustuse ning peatöövõtja peab hiljemalt lepingu täitmisega alustamise ajaks esitama hankijale kõikide lepingu täitmises osalevate alltöövõtjate andmed ning leidma vajadusel asemele uued alltöövõtjad, kui kellegi puhul ilmneb kõrvaldamise alus.

Veel tekib alltöövõtjale õigus saada hankijalt teavet, kui palju on hankija tasunud pakkujale selle alltöövõtja tehtud tööde eest. Hankija kohustub sel juhul avaldama hankelepingu sisu kolmandale osapoolele, mis omakorda võib tõstatada pakkuja ärisaladuse kaitse küsimuse. Lisaks võib hankija jätta alltöövõtja põhjendatud taotluse alusel pakkujale töötasu maksmata, kui alltöövõtja ja pakkuja vahel on tekkinud vaidlus ning alltöövõtja ei ole pakkujalt oma lepingujärgset tasu saanud. Hankija poolset tasu maksmisega viivitamist ei loeta seejuures hankelepingu rikkumiseks, mis tähendab, et pakkujal puudub õiguslikult võimalus end hankija tegevuse vastu kaitsta.