Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Abivahendifirmade juhtidel kelmuse kahtlustus

Telesaatest "Pealtnägija" märtsis alanud uurimine abivahendite väidetava müügipettuse kohta on toonud asjaosalistele kriminaalkahtlustuse.

ASi Gadoxi juht Marko Tilk sai kahtlustuse aprilli lõpus, sest on menetlusosaline kriminaalasjas, mis alustati karistusseadustiku kelmuse paragrahvi 209 lg 1 järgi. Esialgse kahtlustuse järgi on mitme aasta jooksul esitatud haigekassale võltsitud arveid eesmärgiga suurendada käivet ja kasumit. Täpselt sama kehtib Tervise Abi OÜ juhi Andre Legušsi kohta, lisati politseist.

Mis on tänaseks selgunud?

Uurimine käib nii politseis kui haigekassas, kes teevad koostööd. Kolmas uurimine on alanud sotsiaalkindlustusametis. Haigekassa Harju piirkonna juht Ado Viik rääkis, et kahju ei oska veel hetkel öelda ja õigupoolest on nende poole pöördunud võimaliku pettuse asjus alla 10 inimese. “Justkui väga palju pole, aga kannatajaks ei olnud siiski inimesed, vaid haigekassa,” rääkis ta.

Uurimine on Viigi sõnul alles järgus, kus püütakse välja selgitada kahju suurust. “Võib juhtuda, et seda jätkub terveks aastaks,” selgitas ta. Viigi sõnul on aga selge, et toimus labane pettus. “Anti küll dokumente, kuid mitte õigeid ja kõiki. Märkasime juba paar aastat tagasi ilminguid, tegime märkusi, kuid ei võrrelnud siis dokumente inimeste arvetega,” lisas ta.

"Pealtnägija" saate ajaks märtsi alguseks oli ka haigekassal lõppenud põhjalik uuring ja jõuti samale järeldusele: toimunud on pettus. Seetõttu saatis haigekassa kolm päeva enne telesaadet kõigile abivahendifirmadele uued lepingud, mis muu hulgas võimaldavad lepingut üles öelda kuulise etteteatamisega. Gadoxi ja Terviseabiga nii juhtuski ja 1. maist nad enam haigekassaga suhtes ei ole.

Kui Gadoxiga on Viigi sõnul asi selgem, siis Tervise Abi puhul on tal raske öelda, kas telesaates petmist kirjeldanud töötaja oli saanud väljaõppe kõrgemalt poolt või oligi see müügipunkt ainus, mis kogu firmale nii-öelda vee peale tõmbas. “Ausaks tegutsemiseks olid kõik võimalused olemas ja julgen tänaseni uskuda, et enamus medseadmetega tegelejatest on nii ka käitunud,” lisas Viik.

Kuidas pettus käis?

Viik selgitas, et Gadox müüs inimesele uue, moodsa ja kalli ortoosi, mis ei olnud registreeritud meditsiiniseadmete loetelus, aga haigekassale esitas arve hinnakirjas oleva vanema isevalmistatava ortoosi kohta. “Tihti ei olnud seal midagi vaja muuta, vahest natuke kohendada,” selgitas Viik. Tema sõnul on 95% praegustest ortoosidest kohaldatavad tooted, sest ammu on möödas aeg, kus põlve otsas kõike käsitsi valmistati.

1. Haigekassa saab/omab õigust tasumise ülevõtmiseks siis, kui teenus on teenuste loetelus ja teenus on kindlustatule osutatud ehk pärast teenuse osutamist.
2. Mõned partnerid on teinud mida?a. On mingil põhjusel jätnud uute teenuste (medseadmete) TTLi võtmise tegemata.b. Müüvad uusi tooteid neile sobiva TTLis oleva vana (vahel ka enam mittekasutatava) teenuse nime all.c. Arve haigekassale esitatakse postipaki väljasaatmisel ja mitte pärast paki vastuvõtmist kindlustatu poolt.d. Sageli ei vormistata piisava tõendusega kauba üleandmist, müüja ei kaitse ka ennast. Näiteks sularahaga müügi korral jääb allkirjastamata üleandmise-vastuvõtmise dokument.
3. Praeguseks on selgunud mitme hea tarkvara olemasolu, mis võimaldavad müügi sidumist retseptikeskuse, lao, (panga)maksete ja raamatupidamisega.

Gadoxi juht Marko Tilk selle väitega nõus ei olnud, seda enam et kõik varasemad kontrollid on seda aktsepteerinud. Ta möönis, et vaidlus käib selle ümber, mis on kohandatav ja mis isevalmistatav. “Me paneme inimese jaoks ortoosi nii-öelda juppidest kokku. Kust jookseb piir? Kõik, mis painutame või lõikame parajaks, lähevad valmistatavate alla,” rääkis ta.

Teistele võimalus

Gadoxi ja Terviseabi asemel saavad võimaluse teised teenuseosutajad. Abiseadmete müük on avatud kohustus ja rahalisi lepinguid ei ole. Nii otsis Apotheka kett juba töökuulutuse kaudu ortoosispetsialiste. Apteegiketid kokku on nii-öelda haigekassa toetusega seni müünud ortoose vaevu pooletuhande euro eest aastas. “Usun, et kõik apteegiketid näevad siin võimalust,” rääkis Viik. Ta lisas, et ükski Eesti piirkond ei tohiks jääda vastava teenuseta, kuna senigi olid teenuseosutajad dubleeritud.

Marko Tilk möönis, et nende ettevõttel läheb maist kahtlemata raskeks, juba ongi läinud. “Osade inimestega olen juba töölepingu peatanud. Aga arvestades, kui suure osa käibest moodustas meil haigekassa leping, on kogu firma jaoks võimalik veel mustem stsenaarium,” lisas ta.

Sotsiaalkindlustusametis käib aga oma uurimine. Seal avastati ebakõlasid viie ettevõtte tehingutes, suurusjärgus 6000 eurot. On lõpetatud ühe ettevõtte kontroll ja väljastatud leppetrahvi nõue. Summaks määrati teatud valemi alusel ca 13 000 eurot. “Andsime ettevõttele võimaluse summat vähendada poole võrra, kui nad töötavad välja sisekontrolli tegevuskava, mis välistab edasised rikkumised,” lisas ameti esindaja.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.