Pahatahtlike pankrottidega pahuksis

Vutt leiab, et maksejõuetuse probleemi ei tohiks lahendada kellegi sundimise, sanktsioneerimise või karistamise kaudu, vaid keskenduma peaks sellele, kuidas mingi lahendus teeks võimalikult vähe kahju. „Kellegi sanktsioneerimine ei saa olla lahendus omaette. Tuleb leida praktilisemad lahendused,“ sõnas ta. Ta tõi näiteks majandusaruannete esitamata jätmisel rakendatava sunniraha. „Selle ainuke kasu oleks see, et riik saab raha ja keegi peab selle raha ära maksma. Majandusaruandeid see kuhugi juurde ei too,“ selgitas ta. Seega tuleks Vuti sõnul hoopis mõelda välja lahendus, kuidas saaks kahtlaseid ettevõtteid võimalikult lihtsasti registrist välja võtta ja nende tegevust takistada.

Juttu jagub, tegusid mitte

Justiitsministeeriumile kavatsevad samal teemal oma ettepanekuid teha ka kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit. Koja peadirektor Mait Palts teatas, et ettepanekutega töötatakse ja loodetavasti esitatakse need ministeeriumile sel nädalal. Ta lisas, et kaubandus-tööstuskoda ei tahtnud ettepanekuid teha kiirustades, kuna tegu on keeruka teemaga. Näiteks leiab ta erinevalt võlausaldajate liidust, et kohe kindlasti ei tohiks hakata ärikeeldu liiga kergekäeliselt jagama, kuna vastasel juhul keerataks kogu ettevõtluskeskkond pea peale.

Palts meenutas, kui käis kaubandus-tööstuskojaga juba 2009. aastal tollase maksuameti peadirektori asetäitja, praeguse rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegoroviga maksejõuetuse probleemist rääkimas. Nüüd on pea kümme aastat möödas, kuid endiselt pole midagi ära tehtud. „Enamasti jääb tegutsemine selle taha kinni, et on vaja seadust muuta. Osa asju jäetakse kõrvale aga puhtalt sellepärast, et on vaja natuke rohkem tööd teha,“ rääkis Palts.

Kuigi enamik lahendusi maksejõuetuse vohamise takistamiseks nõuab seaduse muutmist, on Paltsi sõnul vaja ka valitsuselt poliitilist seisukohta, et probleemiga tegeletakse. Aastate jooksul pole mure lahenenud, kuigi paar aastat tegi justiitsministeerium maksejõuetuse revisjoni. „Ka revisjon pole kuhugi jõudnud,“ selgitas Palts, miks nad uuesti ministeeriumi poole pöördusid.

Ettepanekuid toetatakse

Eesti Maksumaksjate Liidu tegevjuht Lasse Lehis, kes aitas sügisel võlausaldajate liidul ettepanekuid koostada, toetab neid täielikult. Tema sõnul pakkusid nad aruannete esitamise kohta alternatiivse lahenduse, mille järgi peatataks äriühingu tegevus nii kauaks, kuni majandusaruannete on esitamata. Näiteks võinuks Lehise sõnul sulgeda sellise ettevõtte pangakonto. „Aga see võib olla liiga julm, sest mõnikord on mõjuvad põhjused, mis aruannet ei saa esitada,“ tõdes ta. Näiteks võib aruanne jääda esitamata, kui juhatuse liige on haige, pärimisprotsess on pooleli või on ettevõttes osanikevaheline vaidlus. „Automaatselt neid kontrollida ei saa,“ sõnas Lehis. Seetõttu tulekski tema sõnul alustada sellest, et oleks kiirem reaktsioon ja meeldetuletus, kui aruanne on esitamata.

Lehis lisas, et maksuametile majandusaruannete esitamise kontrollimist arutati juba mõni aasta tagasi, kuid mingil põhjusel lükati teema kõrvale. „Vist arvati, et see on liiga kallis,“ sõnas Lehis. „Minu arvates sobiks see töö neile hästi, eriti kui nad ka ise seda tahavad. Aastaaruannetest saab ju ka väga vajalikku infot maksuriskide kohta,“ ütles ta.