Venemaa investorid süstivad Kakumäele 100 miljonit

Artikkel

- Uudised
- Polina Volkova
- 16. mai 2017 kell 3:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Venemaa investorid süstivad Kakumäele 100 miljonit
Kakumäe sadamakompleksi arendaja Neeme Kaarma.Foto: Andras Kralla
Kakumäele püstitatakse Venemaa investorite rahaga suur sadamakompleks, mis on 1. maist juba valmis jahte vastu võtma. Kogu projekt valmib täies mahus 2021. aastaks.
Miks investorid sadama ehitamise ette võtsid - seejuures ilma kreeditoride abita, rääkis Äripäevale sadamakompleksi arendaja Neeme Kaarma. Intervjuu Kaarmaga toimus vene keeles.
Ehitate Kakumäele 300 jahile mõeldud sadamakompleksi. Millises järgus on projekt ja milline on lõpptulemus?
Praegu lõpetatakse jahisadama, mariina ehitamist ja ehitatakse Nooda tänavat, sadama uut juurdepääsuteed. Teises järgus ehitatakse elling, kus saab laevu talvel hoida, samuti jahtklubi. Siis ehitame Lesta 10 krundile korterelamud. Loodame alustada majade ehitamisega juuni lõpus. Hiljem tulevad spordirajatised, spaa, spordiväljakud. Projekt valmib 4-5 aasta pärast.
Milleks Tallinnasse veel üks jahisadam?
Hea küsimus. Tallinnas on seni üks jahisadam - Pirital -, mis ehitati olümpiamängudeks.
2014. aasta lõpus ühines investorite ringiga Venemaa ettevõtja Kaido Kaarma koos abikaasa Oksana Kaarmaga. Perekond Kaarmast sai projekti peamine investor. Loodi uus investeerimisfirma Haven Kakumäe OÜ, millest perekond Kaarmale kuulub 75%, 25% jäi senistele investoritele, kellest suuremad on Jaan Pillesaar, Hannes Tamjärv ja Peeter Mänd.
Kaido Kaarmale kuulub Moskvas kinnisvara müügiga tegelev firma Est-a-Tet.
Projekti kavatsetakse investeerida kokku umbes 100 miljonit eurot.
Projekti juhib Eesti ettevõtja Neeme Kaarma (Kaido Kaarma sugulane), kellele kuulub laevaehitusfirma Reval Shipbuilding OÜ.
On veel Noblessner, Vanasadam.
Need, kes hoiavad oma jahte väikestes sadamates, võivad tulla meie juurde, tuua jahid meile talveks hoiule. Seda esiteks. Teiseks: selleks, et see turismivaldkond areneks, peab leiduma koht, kuhu minna. Keskmine raadius on 30 meremiili; selleks, et jahiga oleks mugav rännata, peavad teekonnad olema piisavalt lühikesed. Uue sadamaga tekib uus punkt. Piritalt võib tulla meie juurde, siis liikuda edasi läände. Kakumäel elab rohkem inimesi kui Pärnus, kuigi Pärnus on kaks jahisadamat.
Eelmisel aastal peatas linnaplaneerimise amet neljaks kuuks teie ehituse ja määras 15 000 euro suuruse trahvi.
Juhtus väike arusaamatus. Meie peamine töövõtja BMGS Eesti ehitas mõnevõrra kiiremini kui me jõudsime vormistada järgmiste ehitiste ehituslube. Meid peatati täiesti õiglaselt, sest selleks hetkeks ei olnud kooskõlastatud ja saadud kõiki lube.
Tuleb välja, et te kooskõlastasite ehitusprojekti tagantjärele?
2004: asutatakse investeerimisfirma Kakumäe Jahisadam OÜ2006: algatatakse detailplaneering2010: Tallinna linn kinnitab detailplaneeringu. Kohalikud elanikud (MTÜ Kakumäe Selts) koguvad 400 vastuallkirja, hiljem annavad nad arendaja kohtusse2013: riigikohus langetab otsuse arendaja kasuks, kinnitades, et detailplaneering ei kahjusta kohalike elanike huve2014 2015: vahetub investor; asutatakse uus investeerimisfirma Haven Management OÜJuuli 2015: alustatakse sadama ehitustSügis 2016: arendajad esitavad detailplaneeringu muutmise taotluse eesmärgiga muuta sadam ORC-klassi avamerepurjetamise 2020. aasta maailma meistrivõistlusteks sobivamaks2017: lõpetatakse jahisadama ehitus. Asutatakse firma Haven Management OÜ, mis hakkab tegelema kompleksi sadamaosa juhtimisega
Ei, me ei kooskõlastanud seda tagantjärele. Projekt oli kooskõlastamisel, pikaajalises protsessis, sest me tegime sellesse muudatusi. Arutasime seda linnaplaneerimise ametiga umbes aasta. Ühel hetkel väljusime nende lubaduste piiridest. Load olid ju olemas.
Teil on kavas investeerida projekti umbes 100 miljonit. Plaanite kõige kaasaegsemat sadamat, tuua siia Skandinaavia purjetajaid. Kas sellest kõigest piisab, et seda summat tasa teenida?
Praegu hakkame ehitama elamukompleksi. Seal on 55 korterit.
Millised suhted teil on kohalike elanikega? Neile ei meeldinud ju just see, et sinna kavatsetakse ehitada elumaju.
Praegu on suhted väga head. Kohtume regulaarselt, arvestame nende pretensioone. Kohalikud kurdavad, et kord on tolmune, siis räpane. Peseme korrapäraselt tänavaid.
Nad kartsid suuremahulist ehitust. Nad ei näinud täit pilti. Nad kartsid, et ehitatakse majad, aga jahisadamat ei tule. Kartsid, et piirkonnas suureneb liikluskoormus. Sellepärast ehitasime uue tee, mis viib Merirahu rajoonist otse mere äärde, elamutest ja kitsastest tänavatest mööda. Nad ei saanud aru, miks me tahame sadamat laiendada. Meil oli eelmisel ja sellel aastal avatud uste päev, igaüks võis tulla, näitasime pilte.
Teie ja teie suurinvestorist sugulane, Moskva ettevõtja Kaido Kaarma olete ärimehed. Miks te alustasite just seda projekti? Miks te mässate kohalike elanike ja jahtidega?
Esiteks käime me Kaidoga vähemalt kaks korda aastas kusagil purjetamas. Loomulikult investeerime ka kinnisvarasse, kuid kui on juba jahisadam ja me ise seda tegevust armastame, siis ei ole see ju eriti suur täiendav ajakulu.
Perekond Kaarma tuli projekti investorina 2014. aastal. Kas nad tundsid, et Venemaalt tuleb raha välja tuua?
Ma ei ütleks nii; neil on Venemaal piisavalt hea äri ja maine. Nad kuuluvad Moskva kinnisvaravahendajate esikümnesse. Möödunud aastal müüsid nad rohkem kui terve Eesti kokku ja jätkavad seda edukalt.
Inimene vaatab ikka oma juurte poole. Veel hiljuti elas tal siin vanaema. Tädi-, onulapsed. Selleks, et Venemaalt raha välja viia, on palju muid võimalusi. Kui võtta arvesse, et meil on praegu vees ja vee all 20 miljonit eurot, siis ma ei ütleks, et see on kiire rikastumine või raha sihiteadlik paigutamine.
Eesti pangad praktiliselt ei finantseeri hüdrotehnilisi seadmeid. Nende jaoks ei ole see arusaadav, see on seotud suure riskiga. Meil käivad üpris tõsised läbirääkimised LHV pangaga, neil on juba tekkinud huvi. Esimene samm on tehtud. Muidugi kui hakkavad läbirääkimised kinnisvara üle, nad osalevad.
Kas teid ei häirinud projektiga seotud skandaalid? Näiteks see, et üks investoritest olevat andnud keskerakondlastele altkäemaksu.
Kes see oli, ma ei teagi?
Sven Maanurm rahastas 2006. aastal Keskerakonda 100 tuhande krooniga ning pärast seda algatas Tallinna linn detailplaneeringu, Maanurm oli 2005 kuni 2008 Kakumäe Jahisadama OÜ juhatuse liige.
Mul ei ole au Sven Maanurme tunda. Selleks hetkeks, kui meie hakkasime arendajaga suhtlema, ei olnud ta ei investor ega aktsionär. Lugesin sellest inimesest ajakirjandusest ega teadnud isegi seda, et ta oli kunagi projektiga seotud. Ajalugu meid nii sügavalt ei huvitanud.
Kas te ei karda, et saabub järjekordne kriis ja inimestel on mõelda muulegi ning teie projekt ei teeni end tasa?
Me tahamegi katsetada sellist lähenemist, et saada teada, kas see meeldib inimestele, ja tegutseda sellest lähtuvalt edasi.
Perekond Kaarma - projekti peamised investorid
Kaido Kaarma
Sündis ja kasvas üles Venemaal. Enne firma Est-a-Tet asutamist töötas Moskva ettevõttes Miel-Nedvižimost eliitkinnisvara valdkonna juhina. 2008. asutas firma Est-a-Tet, mis spetsialiseerus Moskva uusehitiste korterite müümisele. Nagu Kaarma ühes intervjuus ütles, on tema ettevõte müügimahu ja portfelli suuruse poolest Moskvas turuliider. Ettevõte portfell hõlmab 4 miljonit ruutmeetrit elamispinda.
Oksana Kaarma
Oli 2000. aastate algusest firma Miel-Nedvižimost juhtiv partner, suurima valdusfirma Miel-Novostroiki asutaja. 2010 siirdus ettevõttesse Est-a-Tet.
Venemaa ajakirjanduse teatel esitas Vene Föderatsiooni siseministeeriumi uurimiskomitee 2009. aastal firmale Miel-Nedvižimost, sh. Oksana Kaarmale, süüdistuse 200 miljoni rubla suuruses maksupettuses. Süüdistuse kohaselt vähendas firma 2006. aastal maksustatavat tulu, alandades müüdava kinnisvara hinda sõlmitavate kindlustuslepingute arvel. Oksana Kaarmale ja veel ühele firma tippjuhile kohaldati elukohast lahkumise tõkend. Miel kinnitas, et süüdistuse esitamise hetkeks oli asi arbitraažikohtus juba lahendatud ja sellest tulenevalt lõpetatud.
Neeme Kaarma sõnul on Oksana Kaarma süüasi lõpetatud ja elukohast lahkumise tõkend maha võetud. Ta ütles, et Oksana Kaarma osales 2014. aastal sadamat juhtiva firma väljaostmist puudutava lepingu allkirjastamisel. Neeme Kaarma väitel investeerivad Oksana ja Kaido Kaarma projekti oma firmade kaudu oma isiklikku raha.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum