Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kolm kasutamata võimalust kasvuks

Inimesed alahindavad oma unikaalsete oskuste jõudu, leidis Fontese partner Külli Lilleorg.Foto: Urmas Kamdron

Inimesed alahindavad oma unikaalsete oskuste jõudu ning see on üks peidetud võimalusi nii ettevõtete kui organisatsioonide kasvus, leidis veerand sajandit inimkapitali uurimise ja arendamise ettevõttes Fontes töötanud partner Külli Lilleorg.

„Kui mina alustasin, valitsesid maailmas kaadrid, nüüd valitsevad talendid,“ kirjeldas ta Pärnu Juhtimiskonverentsil tööturul toimunud muutusi. „Meie eesmärgid ja organisatsioonid on nende käes.“

Seetõttu alustaski Fontes kaks aastat tagasi uut missiooni nimega talendiga juhid. „Kui Eestis 1,3 mln inimest teaks ja defineeriks oma unikaalsed oskused, siis võimalused muutuksid palju. Käime samas sellega hoolimatult ringi,“ leidis ta. „Unikaalsust pole vaja peita rolli või maskeraadi taha peita. Vaadake näiteks, kes võitis Eurovisiooni (Portugal – toim). Ehedus loeb.“

Selliseid inimesi, kes on teadlikud enda andest ja rakendavad seda oma töös ning leiavad ja loovad seeläbi uusi võimalusi, on Lilleoru sõnul organisatsioonides 10-20%. Ta viis sel teemal Pärnu Juhtimiskonverentsil, kus oli kohal 500 Eesti juhti, läbi ka küsitluse ning küsimuse peale tõstsid käe kümmekond inimest ja see tulemus on Lilleorgi sõnul üllatav.

EASi juhtimisvaldkonna uurimus aastast 2015 kinnitas tema sõnul, et Eesti juht on põgenik mugavustsoonis. "Juhtimisvõtted on aegunud, tööriistad roostes, liiga palju käske-numbreid-kontrolli, talenti ei meelitata ja mängulisust pole,“ kirjeldas ta probleeme. „Vähe on aega mõtlemiseks ja eksperimenteerimiseks ning nende võimaluste tekitamine on juhtidel ka üks väljakutse.“

Külli Lilleoru kolm allikat võimalusteks

Eneseteadlikkuse kasv.

Minu silmis on inimene eneseteadlik, kui tajub oma täiust ja tunnistab ega ignoreeri enda ebatäiust. Ehk see on julge vaade endasse – mis rikkust kannan ja mis mind tagasi hoiab. Talente vaadates tundub, et tagasi hoidva poolega ei taheta töötata. Tajume kindlust ja võimeid, aga ignoreerime poolt, mis hoiab tagasi, et veel suuremat mõju avaldada.

Lahenduseks on see, et selleks tuleb planeerida vähemalt 10 000 tundi – analüüs, agiilne tagasiside ning leidma mentori, kellega koos defineerida oma unikaalsed oskused ning õppimiskohad. See peab toimuma mitte kord aastas, vaid süsteemselt ja pidevalt.

Näiteks mina võtan igal aastal kolm nädalat, et olla Saaremaal. Need on pühad kolm nädalat, kus ma taastoodan, vaatlen ja jõuan uue tõdemuseni järgmiseks perioodiks.

Ehedus maksab.

Soov loovust suurendada, aga peidame enda unikaalsuse ära, jääb rikkus loomata. Me ei peaks jääma iseendaks, vaid julgema olema ning oma teadlikkuses edasi arendama. Räägime, et homogeensed tiimid on tõhusad. Jah, aga mitte innovatsioonis. Uusi mõtteid-lahendusi saab olema rohkem, kui laseme teistel olla ja ise julgeme jääda. Näiteks mina olen seetõttu jäänud 25 aastaks ühesse firmasse.

Tegevusele tähenduse andmine.

Koostöös väga oluline. Kui mõelda end inimesena või organisatsiooni brändi, siis mis sõnumit meie bränd kannab või ise inimesena. Töö on eestlasele eneseteostusena tähtis. Paraku paljud teevad oma tööd mõtte ja mõjuta – nad ei tea oma töö mõju tulemustele ja inimesena, kuidas täna maailma muudab.

Tähendusel on samas suur väärtus – talenditurul on tohutu konkurents. Töökoormus värbamisel on tohutult suur. Kui varem on see tähendanud, et majandus kohe kukub, siis täna näitab tohutult tugevat konkurentsi.

Kui oleme teadlikud oma töö tähendusest, tõmbab see ligi ja aitab olulisi talente enda poole meelitada. Tähendusele mõeldakse tihti kriisis, näiteks kui inimene kaotab midagi tähtsat ja teda aitab selles olukorras edasi suurem mõte elus. Kui teie suur eesmärk juhina on sõnastatud ja kõigini viidud, siis teile antakse rohkem andeks ja teiega jäädakse kauemaks. Olemaks atraktiivne ja tegemaks pikaajalisi kokkuleppeid oma meeskondadega.

Tervendav on aegajalt endalt küsida, kas see, mida koostöös teeme või saavutame, tegelikult minu ja mind ümbritsevat maailma loob või hävitab. Raske küsimus, aga sellele tuleb otsa vaadata.

Pärnu Juhtimiskonverents toimub 18. ja 19. mail Pärnu Kontserdimajas, kus esinevad näiteks Brexiti eestvedaja Nigel Farage, endine sõjaväepiloot Nick Goodwyn, eelmisel aastal presidendiks pürginud Allar Jõks, idufirma Testlio asutaja Kristel Kruustük jpt. Vaata lisainfot www.konverentsid.ee.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.