Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskpankurid otsisid vastust robotite ülestõusule

Seni ulmefilmide ja arvutimängude põhiteemaks olnud robotite ülestõus jõudis sel nädalal maailma keskpankurite ette.

Rohkem tööd teevad ära arvutid ja preemia selle töö eest läheb kitsa eliidi kätte, kes neid arvuteid omavaid.

Rahandusmaailma tipp kogunes sel nädalal Lissaboni lähedal Sintras, et arutada, mis saab, kui tehisintellekt võtab üle praegu inimeste käes olevad töökohad ja -ülesanded, vahendas New York Times.

Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi majandusprofessor David Autor rääkis Sintras, kuidas elame ajastul, mille kohta inglise keeles kasutatakse sõna robocalypse. Temaga oli asja arutamas teiste seas Euroopa Keskpanga president Mario Draghi.

Draghi oli rahul, et euroala majandusseis paraneb, kuid tunnistas, et edu varjutab järgmine mure – kasvavast majandusest pole enam kellelegi kasu, kui tehisintellekt on töökohad üle võtnud. Poliitikud ja ökonomistid nentisid, et tehnoloogia tõus on tõesti vähendanud ühiskonna mõne kihi teenimisvõimalusi. Raputati ka endale tuhka pähe, öeldes, et keegi pole tegelenud nende inimeste muredega, keda nn arvutiseerimine on mõjutanud. Arvati, et vahest on just see üks põhjus, miks rahulolematud britid otsustasid Brexiti kasuks ja miks ameeriklased valisid Donald Trumpi.

„Majanduskasv on hea, aga nagu viimase aja sündmused näitavad, ainult sellest ei piisa,“ ütles Föderaalreservi endine juht Ben Bernanke. Ta viitas, et kui ameeriklaste käest küsida, vastab kaks korda rohkem inimesi, et USA on valel teel, võrreldes nendega, kes asjade kuluga rahul on. Selle tulemusena valisid ameeriklased endale novembris presidendi, kel on majandusele düstoopiline vaade, nentis Bernanke.

Nagu hobused pärast traktori leiutamist

Kuigi ka varasemad revolutsioonid tööstuses ja tootmises tekitasid ajutisi tõrkeid, muutsid nad suures plaanis elu paremaks, luues näiteks täiesti uusi valdkondi, kus tööd teha. Põllumajandustehnika asendas palju käsitööd, aga sealt üle jäänud inimesed leidsid paremaid töid teistes sektorites ja nende lapselapselapsed on juba IT-töötajad.

Miks siis muretsetakse? Sellepärast, et nüüd seab tehinsintellekt ohtu palju laiema hulga ameteid, millest paljusid on peetud täiesti puutumatuks: juristide abid, audiitorid, investeerimisnõustajad jne. Nüüd arvatakse, et paljusid selliseid kontoritöötajaid ootab sama saatus, mis hobuseid pärast traktori leiutamist.

Northwesterni Ülikooli professor Joel Mokyr pani südamele, et tehnika on võimeline mõeldamatuteks asjadeks.
„Mõelge, kui palju aitavad arvutid teadust edasi,“ ütles ta ja tõi näiteks võrrandeid, mida matemaatikud pole kümneid aastaid suutnud lahendada, kuid mis on arvutitele sekundite küsimus.
Mokyri sõnul viib tehnika läbimurreteni, mida me ei suuda ettegi kujutada, see aga loob võimalusi uuteks töökohtadeks.

Keskpankurid on juba mures, kuidas tehnoloogia tööturgu muudab. Miks väheneb töötajate teenitav kogusumma, olgugi et töötuid on rekordiliselt vähe ja suurkorporatsioonide kasumid rekordkõrgel? Miks tammub töötajate produktiivsus paigal?

„Juba tõsiasi, et me sellise konverentsi oleme korraldanud, näitab, et mure selle pärast on kasvanud,“ nentis Benoit Coeure, Euroopa Keskpanga juhatuse liige.

Keskpanga lahendamata mõistatus

Euroopa Keskpank ei oska seletada, miks ei ole tubli majanduskasv pannud kasvama palku ja hindu. Keskpank on teinud kõik, mis võimalik, et eurotsooni majandust turgutada: lükanud intressimäärasid nulli ja isegi alla selle, samal ajal raha trükkides. Neli aastat kasvu on toonud 6,4 miljonit uut töökohta, samas jääb inflatsioon järjekindlalt alla ihaldatud 2% piiri.

Üks selgitus on, et rohkem tööd teevad ära arvutid ja preemia selle töö eest läheb kitsa eliidi kätte, kes neid arvuteid omavaid.

Jutud sellest, kuidas masinad õige pea inimkonna asendavad, on kestnud tehnoloogiaajastu algusest. Lõpuks on alati läinud nii, et kadunud töökohtade asemele tekivad uued või tekib mingi teatav uus efektiivsus, mis muudab elu paremaks, näiteks muutuvad kaubad taskukohasemaks.

Pealegi, kes enam tahaks naasta 1800ndate lõppu, kus 40% ameeriklastest töötas farmides.

Keskpanka vaevavale palkade paigalpüsimisele on veel selgitusi. Jaapani, USA ja Euroopa ettevõtted istuvad raha otsas, jagades seda parimal juhul vaid omanikele, mitte ei investeeri hoonetesse, varustusse või uuenduslike toodete väljamõtlemiseks. Miks nii, see on juba järgmine debatt.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.