Riigileib on ikka magusam

Praegu on palk kõige kõrgem jätkuvalt infos ja sides – esimeses kvartalis teeniti seal keskmiselt 2004 eurot kuus, mida oli koguni 9% rohkem kui mullu esimeses kvartalis. Teisele kohale jäi palga poolest finants- ja kindlustussektor, kus keskmine tasu oli 1917 eurot. Tõsi, seal palgad mulluse tasemega võrreldes sisuliselt ei muutunud.

Tõus on märgatav ka kõige madalamalt tasustatud valdkondades. Majutuses ja toitlustuses oli palk esimeses kvartalis 767 eurot ehk 7% enam kui aasta varem. Kõige madalama tasuga valdkonna üldnimetaja on "muud teenindavad tegevused" – seal saadi tasu 640 eurot, mida oli koguni 16,2% rohkem kui aasta varem.

Selle taga on peaasjalikult see, et miinimumpalk tõusis 430 eurolt 470 eurole, selgitas juhtivstatistik Maasoo – töötasu alammäära kergitamisel on mõju mõistagi suurim sellistes sektorites, kus miinimumpalka makstaksegi.

Mida aeg edasi, seda suuremaks alampalk suhteliselt läheb. Kui näiteks 2000. aastal moodustas miinimum keskmisest tasust 29% ehk selgelt alla kolmandiku, siis 2005. aastas oli näitaja juba 33% juures. Eelmisel aastal oli miinimumpalk keskmisest 38%.

Keskmine palk on suurim Harju- ja Tartumaal. Madalaim oli töötasu mullu  Põlvamaal, kus keskmiselt maksti 864 eurot. Vaid veidi rohkem ehk 880 eurot oli palk Saaremaal, õige pisut rohkem ehk kokku 884 maksti mullu Jõgevamaal. Tasu tõusis siiski kõikides maakondades.

Vabu kohti vähem kui buumi ajal

Vabade ametikohtade määr ehk suhe kõikidesse ametikohtadesse on kõikidel tegevusaladel kokku umbes 2%. Vabade kohtade arv on kriisist taastumise järel üha ülespoole liikunud, ehkki üsna aeglaselt. Ehkki see näitaja on kaheksa aasta suurim, jääb see ikkagi alla majanduskriisi eelsele ajale.

Iga neljas vaba töökoht on avalikus sektoris, märkis Maasoo. Sektorite arvestuses on vabade ametikohtade määr suurim haldus- ja abitegevuses ning majutuses ja toitlustuses, väikseim aga mäetööstuses ning vee, kanalisatsiooni ja jäätmete valdkonnas.