Digiiglus sulab 150 000 eurot

Artikkel

- Uudised
- Märt Belkin
- 13. juuli 2017 kell 9:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Digiiglus sulab 150 000 eurot
DigiigluFoto: Eesti EL nõukogu eesistumise meeskond
Eesti pani 150 000 euro eest Brüsselisse üles digiiglu, kus soovijad saavad vaadata Eesti kohta käivaid panoraamvideoid.
Digiinstallatsioonid Euroopa Liidu Nõukogu hoonetes avati esmaspäeval, samal ajal tutvustati ka eesistuja tööruume. Kogu kujunduse keskmes on videoprojektsiooni kuppel, kus näidatakse Eestit ja teisi Euroopa Liidu riike tutvustavaid panoraamvideoid.
Eesti eesistumise digilahenduste nõuniku Valdek Lauri sõnul on iga eesistujariik teinud ELi Nõukogu peahoone Justus Lipsiuse aatriumis ning eesistuja tööruumides ennast tutvustava väljapaneku. Peahoones käivad iga päev tuhanded euroametnikud ja diplomaadid.
Kiideti ka kupli võimet pakkuda meditatiivset vaheldust töörutiini ning leiti, et tegu on hea kohaga, kus töögruppide vahepeal hinge tõmmata.
Valdek Lauri
Eesti eesistumise digilahenduste nõuniku
Külma ei tehta
Digiiglu aitab nõuniku hinnangul märkimisväärselt Eesti eesistumise plaanidele kaasa, kuna see on ainulaadne erilahendus, mis äratab märkimisväärset tähelepanu. Eesti prioriteet on nimelt digitaalne Euroopa.
„Avamisel oli kohal sadakond inimest ning välismeedias tekitas see palju elevust. Kuplisse astusid sisse nii majas töötavad ametnikud, turismigrupid kui ka ajakirjanikud,“ rääkis eesistumise digilahenduste nõunik.
Tema sõnul jäi kõlama väga positiivne tagasiside sellest, kuidas kuplit külastades astuti justkui teise maailma. „Kiideti ka kupli võimet pakkuda meditatiivset vaheldust töörutiini ning leiti, et tegu on hea kohaga, kus töögruppide vahepeal hinge tõmmata,“ ütles Laur.
Digiiglu avamine esmaspäeval.Foto: Eesti EL nõukogu eesistumise meeskond
Iglu jääb
Digiiglu läheb käibemaksu arvestamata maksma kokku umbes 150 000 eurot. Suurim kulu on kupli rent, mille hind on 107 600 eurot, videotootmise kulu on 10 000 eurot. Hinna sees on ka kupli ajutise eemaldamise ja kokkupanemise kulu – ELi suurkogude ajaks tuleb see ajutiselt maha võtta.
Osa rahast kulub ka internetiühendusele ning veidi maksis ka ehitamisaegne turvateenus. Lauri kinnitusel on 150 000 eurot igati tavapärane. „See summa on sarnases suurusjärgus ka teiste Euroopa Liidu eesistujate ekspositsioonidega,“ rääkis ta. Maksumus tasutakse Eesti 100. aastapäeva välisprogrammi eelarvest.
Projektsioonikuppel on Brüsselis üleval kuni eesistumisperioodi lõpuni. Seejärel naaseb see Eestisse, kus saab kupliga lähemalt tutvuda.
Digiiglu mõte on pakkuda vaatajatele panoraamkino kogemust ilma virtuaalreaalsuse prillide piirangutega. Pilt kuvatakse projektsioonikupli siseseintele nelja kõrglahutusega projektori abil. Videod kajastavad Eesti loodust, laulupidu, 100. sünnipäeva üritusi, tehnoloogialahendusi ja eesistumist.
Hetkel kuum