Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hinnatõus püstitas nelja aasta rekordi
Kaubad ja teenuste hinnad kallinesid.Foto: PantherMedia/Scanpix
Tarbijahinnaindeksi muutus oli juulis võrreldes juuniga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 3,6%, teatab statistikaamet.
Kaubad olid mulluse juuliga võrreldes 3,4% ja teenused 3,9% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuliga võrreldes tõusnud 6,2% ja mittereguleeritavad hinnad 2,9%.
Eelmise aasta juuliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 5,3% kallinemine, mis andis kogutõusust kolmandiku. Sellest omakorda ligi 40% andsid piim, piimatooted ja munad ning ligi 15% liha ja lihatooted, mis on aastaga kallinenud vastavalt 12,3% ja 3,9%.
Alkohoolsed joogid ja tubakas andsid kogutõusust viiendiku. Aastataguse ajaga võrreldes olid alkohoolsed joogid 9% ja tubakatooted 12,9% kallimad. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütuse kallinemine. Sealjuures oli bensiin 8,5% ja diislikütus 9,5% kallim kui mullu samal ajal. Toidukaupadest on enim kallinenud või (31%), väherasvane piim (24%) ja õlu (21%).
Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes üle 3,6% 2013. aasta juunis, mil muutus oli 3,8%.
Juuniga võrreldes oli juulis tarbijahinnaindeksi suurim mõjutaja alkohoolsete jookide 9,4% kallinemine uute aktsiisimäärade rakendumise ning juunikuiste allahindluste lõppemise tõttu. Õlle 21,7% kallinemine andis kogutõusust poole. Suuremat mõju indeksi muutusele avaldasid veel rõivaste ja jalatsite sesoonsed soodusmüügid ning kodudesse jõudnud elektri 3,4% kallinemine.
Hinnatõusu panustas enim toit
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik märgib tarbijahinnaindeksi mõjusid kommenteerides, et panga prognoosi kohaselt jääb hinnatõus sel aastal 3% juurde.
Toiduainete hindu mõjutas piima- ja lihatoodete kallinemine, selgus statistikaameti andmeist. „Põllumajandussaaduste tootjatepoolsed müügihinnad on esimesel poolaastal kasvanud umbes veerandi, sealhulgas liha hind üle 10% ja piima hind üle 40%. See leevendab põllumeeste olukorda, kes on eelmise aasta algusest alates kahjumiga töötanud,“ kommenteeris Elmik.
Kõrgemad aktsiisimäärad kergitasid nii alkoholi ja tubaka kui ka mootorikütuste hindu. „Mõlema kaubagrupi hinnad on aastaga kallinenud umbes kümnendiku võrra. Juulis tõusid oluliselt õlu, veini ja siidri aktsiisimäärad. Mootorikütuste hindu mõjutas aktsiisimäärade tõus tänavu veebruaris,“ märkis Elmik. Ta jätkas, et toornafta hind aastatagusega võrreldes palju muutunud ei ole: juulis oli toornafta hind eurodes 2% kõrgem kui aasta tagasi.
Swedbanki prognoosi järgi mõjutavad sel aastal hindu toorainete kallinemine ja aktsiisimaksude tõus. „Hindade tõus tähendab seda, et palgasaajate ostujõud kasvab varasematest aastatest aeglasemalt,“ selgitas Elmik. „Hoolimata elanike tugevast kindlustundest on tarbimise kasv aeglustunud. Selle aasta esimese kuue kuu kokkuvõttes kasvas jaemüügi maht vaid 2% eelmise aasta sama ajaga võrreldes.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.