Herkel pinnib Ratast rahapesu teemal

12. september 2017, 10:22
Riigikogu liige Andres Herkel esitas kuus küsimust peaminister Jüri Ratasele ajendatuna Äripäeva paljastatud Aseri pesumasinast.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170912/NEWS/170919912/AR/0/AR-170919912.jpg
Ainult tellijale

Riigikogu liige ja Vabaerakonna juhatuse liige Andres Herkel esitas peaminister Jüri Ratasele arupärimise Aserbaidžaani pesumasina kohta.

Herkel märgib pöördumises, et selle kuu alguses tõi Äripäev koos rahvusvahelise uurivate ajakirjanike korporatsiooniga OCCRP päevavalgele juba teise ulatusliku rahapesuskeemi Danske Eesti filiaalis aastatel 2012 kuni 2014.

„Niinimetatud Aserbaidbžaani pesumasinaga pööritati kahe aasta jooksul 2,5 miljardit eurot, mis pärines Aserbaidžaani režiimilt, offshore-firmadelt ning Aserbaidžaanis huve omavalt Venemaa riiklikult relvatootjalt,“ kirjeldas Herkel, märkides, et muuhulgas jõudis raha Euroopa poliitikuteni, et osta Aserbaidžaanile kiitust Euroopa Nõukogus ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides.

Faktiline kinnitus

Selle juhtumiga on Eesti finantssüsteemi maine tugevalt kahjustada saanud, ütleb Herkel. Samuti on päevavalgele toodud, et kahtlused rahvusvahelisest korruptsioonist Aserbaidžaani küsimuses, mida varem on kirjeldatud analüütiliselt, on saanud faktilise kinnituse.

Allpool on kirjas küsimused, mille Andres Herkel peaministrile esitas.

Eesti maine tuleb taastada, meie panganduse tõhus järelevalve tagada ning kaaviaridiplomaatial põhinev korruptsioonivõrgustik tuleb paljastada. Tahtes nimetatud eesmärkide saavutamisele kaasa aidata,
esitame Teile järgmised küsimused:

1. Millise hinnangu annate Eesti tegevusele rahapesu tõkestamisel aastatel 2012-2014 ja selle järel? Kuidas sai võimalikuks suureulatuslik rahapesu Eestis tegutseva panga kaudu? Mida on rahandusministeerium, finantsinspektsioon ja rahapesu andmebüroo teinud, et sellised juhtumid ei korduks?

2. Millise hinnangu annate tõigale, et Eestis tegutsev pank käis ise välismaal aktiivselt rahapesukliente värbamas, nagu selgub Äripäevas avaldatud materjalidest?

3. Kuidas hindate ja selgitate seda, et tohutu ulatusega rahapesujuhtumite puhul ei tehtud trahve, vaid piirduti finantsinspektsiooni ettekirjutusega rikkumiste likvideerimiseks? Kas järelevalve ja seda toetav seadusandlus on piisav ning tõhus?

4. Millise hinnangu annate sellele, et üks riik (Aserbaidžaan) püüdis endale rahvusvahelisel areenil raha eest
kiitust osta? Milline on Eesti positsioon selliste juhtumite puhul?

5. Danske panga Eesti filiaali kaudu said raha vähemalt kaks Euroopa poliitikut, UNESCO peadirektori abikaasa ja CNN-i produtsent. Kindlasti on Aserbaidžaanile rahvusvahelise kiituse ostmise võrgustik laiem. Küsime, kuidas toimub teiste pesumasinast raha saanud isikute kontroll ja avalikustamine ning nende võimaliku seose selgitamine nn kaaviaridiplomaatia võrgustikuga?

6. Kas Aserbaidžaani pesumasinast on raha saanud ka Eesti poliitikud ja avaliku elu tegelased? Kas on teada
juhtumeid, kui Eesti poliitikud on võtnud Aserbaidžaani võimudelt või nendega seotud mittetulundusühingutelt vastu tasuta reise konverentsidele ja valimisvaatlusmissioonidele, mille puhul on vastutasuks oodatud ja antud kiitvaid hinnanguid? Milline on vabariigi valitsuse seisukoht selliste juhtumite puhul?

 

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. September 2017, 10:22
Otsi:

Ava täpsem otsing