Eurogrupp Tallinnas: ühtegi riiki ei sunnita rahaliitu

15. september 2017, 13:44
Eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem (keskel) koos Prantsusmaa ja Kreeka rahandusministriga
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170915/NEWS/170919726/AR/0/AR-170919726.jpg

Eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem ja Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Pierre Moscovici selgitasid täna Tallinnas, et Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri aastakõnes üle korratud eesmärk, et tulevikus on kõigis Euroopa Liidu riikides käibel euro, ei tähenda ühegi riigi rahaliitu sundimist.

Ametlik erand, mis võimaldab rahaliidust välja jääda, on vaid kahel riigil – Taanil ja Suurbritannial. Teised kõik on ELi aluslepingute järgi liikumas selles suunas, et käibele võtta euro.

Nii Dijsselbloem kui Moscovici kinnitasid, et Junckeri sõnu tuleb mõista kui kinnitust, et rahaliit pole kinnine klubi. Uksed on ka edaspidi avatud kõigile riikidele, mille majandus on rahaliiduga liitumiseks valmis, tingimused täidetud ning olemas selliseks sammuks ka poliitiline tahe.

„Riike ei saa kiiremale tempole sundida,“ ütles Dijsselbloem. Kõige parem on see, kui riigid ise tahavad rahaliiduga liituda ja oma majandust selle eesmärgiga reformivad. Juba on mitmes euroala välises liikmesriigis (Rootsis ja Taanis – toim.) alanud debatt näiteks selle üle, et pangandusliiduga liitumine võiks olla kasulik. Kui euroala jätkab reforme, et rahaliit paremini toimima saada, on ka sellega liitumise kasu ühel päeval ilmne.

Rahaliidu tulevik ja tugevdamine on täna Tallinnas alanud Euroopa Liidu rahandusministrite mitteametliku kohtumise üks põhiteemadest.

„Euroala pole suletud klubi,“ kinnitas Moscovici, osutades, et Jean-Claude Juncker pakkus välja ka võimaluse, et rahaliiduga liituda soovivad riigid võiks ettevalmistusteks saada Euroopa Komisjonilt tehnilist või rahalist abi. „Kedagi ei sunnita, kuid kõik on teretulnud, kui nad suudavad ja soovivad,“ kordas ka volinik.

Sama sõnumiga saabus rahaliidu tulevikku arutama Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle vastutusvaldkonnas rahaliidu reformid on. Dombrovskise sõnul on näiteks Bulgaaria avaldanud selget soovi rahaliiduga liitumiseks.

Kreeka kohal ikka pilved

Kõigi Euroopa Liidu rahandusministrite aruteludele eelnes eurogrupi koosolek, kus rahaliidu tugevdamise kõrval arutati ka Kreeka abiprogrammi seisu. See abiprogramm peaks tuleval aastal lõppema, ehk seitse aastat „käenduse all“ Kreeka peaks hakkama saama omal jõul.

Kohtumisele järgnenud pressikonverentsil osutati positiivsetele arengutele Kreeka majanduses – kasv on taastunud ja pankade likviidsus paranenud, aeglaselt on kasvamas hoiused Kreeka pankades. Pierre Moscovici avaldas lootust, et raske peatükk Kreeka jaoks ning raske kriisipeatükk euroala ajaloos hakkab lõpule saama.

Tõsist muret väljendati aga Kreeka statistikaameti juhi üle Kreekas käimas oleva kohtuasja üle. See seab küsimärgi alla Kreeka ametliku statistika usaldusväärsuse ja võib nii kahjustada investorite usaldust Kreeka vastu, mis loodab tulevast aastast hakkama saada juba omal jõul.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    15. September 2017, 13:44
    Otsi:

    Ava täpsem otsing