Sõidujagajad valmistuvad taksot sõitma

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 18. oktoober 2017 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sõidujagajad valmistuvad taksot sõitma
Kahe nädala pärast jõustuv ühistranspordiseaduse muudatus ühtlustab sõidujagajatele ja taksojuhtidele kahtivad reeglid. Päris selge veel ei ole, kuidas see kõik toimima hakkab, kuid tõenäoliselt lõpetab osa sõidujagajaid tegevuse.
„Kindlasti on lõpetajaid. Usun, et neid on nii meil kui konkureerival platvormil,“ rääkis Taxify Eesti üksuse juht Jaanus Treilmann ja märkis, et see on nende jaoks seadusemuudatusega kaasnev kõige suurem risk.
Taxify'd kasutavad juhid peavad taotlema sõidukikaardi ja teenindajakaardi, mille pealt tuleb Treilmanni sõnul maksta riigilõivu kokku 58 eurot. Lisaks ühekordsetele kuludele käib sõidukikaardiga kaasas iga-aastane ülevaatuskohustus ja ilmselt ka suuremad kindlustusmaksed.
Taxify on ise taotlenud taksoveoluba, mille nad peaksid varsti saama. „Kuna peale hea maine ja riigi maksuvõla puudumise muid takistavaid tegureid seadus ette ei näe, siis arvame, et me selle saame.“
Uberi Baltikumi tegevjuht Enn Metsar rõhutas, et nende klientide jaoks ei muuda uus seadus midagi, sest auto tellimine käib samamoodi edasi. Ka nende juhid peavad taotlema teenindaja- ja sõidukikaardi. „Julgustame oma juhte ka taksoveoluba taotlema, sest see tagab neile suurema paindlikkuse teenuse osutamisel,“ ütles Metsar veel. Küsimuse peale, kas Uber ise taksoveoluba ei taotle, vastas ta, et selle otsuse tegemine veel käib.
Arendame registreid
Ministeerium tegeleb aktiivselt 1. novembril jõustuva ühistranspordiseaduse muudatuste rakendamise teemadega. Peamiselt on fookuses registrite arendused, mis võimaldavad seadusest tulenevaid taksoveoga seonduvaid lube taotleda mugavalt elektrooniliselt. Teadupärast vähendati seadusega lubade menetlusaega 30-lt päevalt 7-le päevale ning sel eesmärgil on peamiselt fookuses ka lubade taotlemise registriarenduse valmimine. Näiteks kehtiva seaduse puhul ei ole teenindajakaardi elektrooniline registripõhine taotlemine võimalik, kuid nüüd uue regulatsiooni tarbeks luuakse ka veebipõhine taotlemise võimalus. Kuigi Riigikogu andis rakendamiseks suhteliselt lühikese tähtaja, siis praeguse seisuga ollakse enamike tegevustega siiski graafikus ning lube on võimalik taotleda 1. novembril läbi majandustegevuse registri aadressilt https://mtr.mkm.ee.
Lisaks on ministeerium rakendustegevuste ettevalmistamise käigus olnud kontaktis nii Tallinnaga kui suurima taksoveoga seotud lubade andjaga ning ka erinevate vedajate esindajatega, sealhulgas ka platvormipõhist taksovedu osutavate ettevõtjatega. Kuna aktiivsed rakendustegevused on veel töös, siis jätkub ka jooksev konsulteerimine erinevate osapooltega.
Mis puudutab küsimust taksoveoloa kohta, siis selles osas on seaduse nõuded ühetaolised nii traditsioonilise taksoveo kui ka platvormipõhise taksoveo puhul. See tähendab, et taksoveoga tegelemiseks on vaja seaduse kohaselt kolme luba: taksoveo korraldajal ehk vedajal peab olema taksoveoluba, sõidukijuhil peab olema teenindajakaart ja sõidukil peab olema sõidukikaart.
Hindrek Allvee,
MKM veondus- ja liiklustalituse juhataja
Kaotavad juhte
Treilmann rääkis, et juhtidel, kes teevad seda vähemalt poole töökohaga ehk umbes 50 sõitu nädalas, on lisanduvate kulude osa suhteliselt väike. „Aga kui me nüüd võtame juhi, kes viis lapse trenni ja tegi vahepeal kolm sõitu, siis temal kaob mõttekus ära, sest ta põhimõtteliselt võrdsustatakse taksojuhiga. Tal peavad olema täpselt samasugused load, ja see tema jaoks on kindlasti koormav,“ rääkis ta ja tõdes, et lisaraha teenijatel kaob ärihuvi ära.
Taxify ei ole veel lõplikult otsustanud, aga tõenäoliselt hakkavad nad aktiivsematele juhtidele seda kulu mingis osas hüvitama. „Püüame teha omalt poolt kõik selleks, et me juhte ei kaotaks.“ Treilmann lisas, et kindlust annab ka see, et enamik juhte teeb neil rohkem kui kolm sõitu nädalas. „Me näeme, et kohe 1. novembrist suurt katastroofi ei juhtu.“
Taxify ülemineku pärast üldiselt liialt ei muretse, sest uuele seadusele üleminekuks on aega kuus kuud. Siiski tekitab uus kord segadust. „On teatud vasturääkivused või ebaselgus selles, mis läheb juhuveoregulatsiooni alla ja mis taksoveo alla. Juhtidel on ka kindlasti segadust. Kõik ei ole sugugi nii üheselt arusaadav, inimesed ju ei oska seadust nii lugeda nagu juturaamatut.“
Uberi Baltikumi juht Enn Metsar ei näe põhjust, miks nende juhid ei peaks vajaminevaid lubasid saama.Foto: Andres Haabu
Nüansid alles selguvad
Treilmanni hinnangul peaksid kõik nende juhid teenindajakaardi saama, sest nende nõuded on kõrgemad kui need, mida on vaja teenindajakaardi saamiseks. „Ka karistusregistri väljavõtet me kontrollime, juhiluba loomulikult, selle kehtivust ja seda, et see ei oleks esmane. Lisaks vaatame, et inimesel oleks keeleoskus, ja sõiduki kontrollime üle. Kuna juhid on meie nõuded täitnud, siis tõenäoliselt saavad nad teenindajakaardi ka, kui avalduse esitavad.“
Metsar ütles samuti, et nende nõuded juhtidele on piisavalt kõrged, nii et lubade saamisel ei tohiks tulla takistusi. Muutustest on nad oma juhtidele ka teada andnud ja pakuvad tuge, et muuta üleminek võimalikult sujuvaks.
Ise juhtidele lube taotleda Taxify Treilmanni sõnul veel ei saa. „Ideaalis näeksime jah seda. Ka ministeeriumiga on räägitud, et juhi meie keskkonnas registreerudes edastatakse automaatselt andmed majandustegevuse registrisse ja väljastatakse koos liitumisega kohe ka kõik vajalikud load,“ ütles Treilmann.
Treilmann lisas, et läbirääkimised käivad ka liikluskindlustusfondi, kindlustusseltside ja liisinguettevõtete liiduga. „Oleme saatnud juhtidele infomeili, aga kindlasti enne 1. novembrit teeme veel täiendava pöördumise ja selgitame kõiki tagamaid, mis lähinädalatel peaks lõplikult selguma.“
Vähemalt on seaduslik
Enn Metsar ütles positiivse poole pealt, et uus seadus on kindlasti üks kaasaegsemaid terves Euroopas. Treilmann märkis, et kuna nende tegevus selle käigus seadustatakse, lahenevad olukorrad, kus nad on kaotanud ärikliente, kes ei ole saanud nende seaduse mõttes hallil alal olevat teenust kasutada. Samuti saab selgemini paika see, kuidas jaguneb õnnetusjuhtumi puhul vastutus taksovedaja ja juhi vahel.
Treilmann nentis siiski, et kui vaadata kogu regulatsiooni ja seda, et sõidujagamine võrdsustatakse taksoveoga, läheb see sõidujagamise mõttest kaugemale. „Sest sõidujagamise algne mõte on see, et ma ei sõidaks oma autoga üksi tööle või teeniksin oma autoga paindlikult lisaraha. Ja mul ei ole ülemust ja töögraafikut ja siduvaid kohustusi. Nüüd läbi selle võrdsustamise liigume me algsest ideest kaugemale. Liigumegi rohkem sinnapoole, et olemegi taksoettevõte.“
Treilmanni sõnul vajaks seaduseandja poolt uuesti ülevaatamist see, et säiliks ka sõidujagamise pakumine, et saavutada linnatranspordis muutusi. „On hea, et see seadus vastu võeti. Oleme Eestis taas esimeste seas, kes on sõidujagamise seadustanud, see on kindlasti positiivne, aga see on natuke liiga üldistav. Oleks vaja midagi veel sinna juurde, et kõik tulevikuteenused saaksid ka kaetud.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum