Madalad investeeringud hoiavad jooksevkontot plussis

Olukord on siiski muutumas ja juba esimese poolaasta andmete põhjal võib oodata, et erasektori investeeringutel on impordinõudlusele suurenev roll kirjutab Eesti Panga majandusanalüütik Kristo Aab keskpanga ajaveebis.

Kui Eesti majanduskasv on potentsiaali lähedal või lausa üle selle, siis peaks see kajastuma ka suuremas impordinõudluses, sest ettevõtted ruttavad investeerima, kuid investeeritavad masinad jäävad enamasti jooksevkonto miinuspoolele, ehk impordile.

Lisaks toob analüütik välja, et üldiselt väheneva suunaga investeeringute sees on investeeringud ehitusse ja intellektuaalomandisse näiteks kasvanud, aga nende kahe osise mõju impordinõudlusele on väiksem kui masinatel. Jooksevkontot aitavad miinuspoolele lähemale tõmmata ka eratarbimine ja valitsemissektori lõppkulutused, kuid nende roll jääb analüütiku hinnangul kapitaliinvesteeringute mõju kõrval siiski nõrgaks.

Sellel aastal on investeeringud hoogsamalt kasvama hakanud ning ülejääki suurendav mõju jooksevkontole on esimese poolaasta andmete põhjal väiksem kui varasematel aastatel.

Maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 2017. aasta esimesel poolaastal 207 miljonit eurot.