• OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,7%6 910,39
  • DOW 30−1,93%48 147,33
  • Nasdaq −5,28%22 617,73
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,7%6 910,39
  • DOW 30−1,93%48 147,33
  • Nasdaq −5,28%22 617,73
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
Eesti jooksevkonto saldo pikaajaline plussis olek on pigem ebatavaline ja selle põhjuseks on madalad erasektori investeeringud, eriti masinatesse ja tehnikasse.
Kristo Aab
  • Kristo Aab
  • Foto: Eesti Pank
Olukord on siiski muutumas ja juba esimese poolaasta andmete põhjal võib oodata, et erasektori investeeringutel on impordinõudlusele suurenev roll kirjutab Eesti Panga majandusanalüütik Kristo Aab keskpanga ajaveebis.
Kui Eesti majanduskasv on potentsiaali lähedal või lausa üle selle, siis peaks see kajastuma ka suuremas impordinõudluses, sest ettevõtted ruttavad investeerima, kuid investeeritavad masinad jäävad enamasti jooksevkonto miinuspoolele, ehk impordile.
Lisaks toob analüütik välja, et üldiselt väheneva suunaga investeeringute sees on investeeringud ehitusse ja intellektuaalomandisse näiteks kasvanud, aga nende kahe osise mõju impordinõudlusele on väiksem kui masinatel. Jooksevkontot aitavad miinuspoolele lähemale tõmmata ka eratarbimine ja valitsemissektori lõppkulutused, kuid nende roll jääb analüütiku hinnangul kapitaliinvesteeringute mõju kõrval siiski nõrgaks.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele