Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Löök ideele ajada äri Indias
India peaminister Narendra Modi ütles möödunud kuul Davosi majandusfoorumil, et kõikide riikide majandused peaksid olema avatud, aga analüütikutel on kõhklusi, kas see India enda kohta kehtib.
Modi rääkis Davosis, et protektsionism tõstab pead ja ohustab globaliseerumist. Alates ajast, mil Modi on Šveitsist tagasi kodumaal, on India oma juhi sõnadele hoopis vastupidi käitunud. Näiteks hakkas veebruarist kehtima muudatus, mille alusel tõstetakse imporditavate nutitelefonide tariife viiendiku jagu. See tähendaks näiteks, et Apple’i lipulaev iPhone X maksab Indias 1700 dollarit. USAs maksab telefon 1000 dollarit.
Lisaks kaalub valitsus 70% suurust tariifitõusu imporditud päikesepaneelidele, kusjuures hinnatõus kehtiks just Hiina ja Malaisia firmadele. Viimast otsustati teha seetõttu, et kohalikud päikesepaneelide tootjad ei olnud rahul turuosade jagunemisega.
Samuti on protektsionistlikud märgid India börsil, mis keeldub avaldamast oma näitajaid rahvusvahelisele turule.
Löök välisinvestorite enesekindlusele
Need sammud on pannud analüütikuid küsima, kas ja miks tõmbab India oma tempokale majanduskasvule vett peale. Esimese ametis oldud nelja aasta jooksul oli Modi igati aktiivne, et investoreid Indiasse meelitada, kusjuures investeeringute maht saavutas möödunud aasta märtsis kõigi aegade tipu.
“India järsk pööre protektsionismi poole annab välisinvestorite enesekindlusele kõva löögi,” ütles CNNile American Enterprise Institute’i teadur Sedanand Dhume. “Tekib küsimus, kas India teeb veel turusõbralikke reforme või pöördub tõesti tagasi kunagi juba ebaõnnestunud impordimudelite manu.”
Modi on öelnud, et tahab välisinvestoreid Indiasse meelitada, et nood aitaksid riigi majandust moodsamaks muuta. Näiteks on peaminister käivitanud kampaania “Make in India” (“Tooda Indias”), mis on sisuliselt vastupidine USA presidendi Donald Trumpi välja käidud kampaaniale “Osta Ameerika kaupu ja palka ameeriklasi”.
Trump ongi juba jõudnud Indiat kritiseerida. Ta nuhtles Indiat impordimaksude tõstmise pärast, väites, et USA mootorrataste tootjale Harley Davidsonile rakenduvad kopsakad lisatasud. “Samal ajal kui India firmad ekspordivad tuhandeid ja tuhandeid mootorrattaid USAsse tasuta,” märkis Trump. Tegelikult pole tema sõnadel tõepõhja all. Kuna Harley Davidsonil on Indias tehas, ei pea ettevõte Indias tariife maksma. Samuti eksportisid India firmad USAsse eelmisel aastal vaid 4000 mootorratast, samas kui üle maailma müüdi kokku 1,5 miljonit kaherattalist.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.