Tööturu üllatused saavad otsa

Eesti Konjunktuuriinsituudi juhi Peeter Raudsepa sõnul on majanduse väljavaateid praegu kirjeldada lihtne – kõikide sektorite kindlustunne on ühtmoodi suunaga alla ja selle mõju jõuab ka tööturule, rõhutas ta Äripäeva raadio saates „Tööandjate tund“. Kuigi hetkel hõive rekordiline ja töötus on kasvanud suuresti Ukraina sõjapõgenike töötuna arvele võtmise tõttu ning ettevõtted on töötajaid palgal hoidnud, siis väheneva ekspordi ja tootmismahtude mõju tõttu see nii pikalt kesta ei saa.

Tööstustoodang on viimase pooleteise aastaga langenud ligi viiendiku ja tootlikkuse langemist arvestades kuni veerandi võrra, rõhutas saates Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. Samal ajal on hõive püsinud sama kõrge ehk piltlikult öeldes on iga neljas töötaja alakasutatud. „Need inimesed on kinni ettevõtetes, millel pole kasvuperspektiivi, sest tööstustele on nii Soome, Rootsi kui Saksamaa suunad nõrkade väljavaadetega ja iseeneslikku taastumist ei toimu,“ selgitas Uusküla. „See tähendab seda, et inimesed peavad töökohti vahetama. Kõikidel sektoritel siiski ei lähe halvasti.“

Kuigi töötajate leidmine muutub kriisis veidi lihtsamaks, süsteemset töötajate puudust see ära ei lahenda. Eesti Tööandjate keskliidu arvutustel langeb igal aastal tööturult välja 5000-6000 inimest, mis tähendab kasvavat survet maksukoormusele, vananeva elanikkonnaga kerkivaid kulutusi pensionitele ja tervishoiuteenustele.

Tänaste 20-30 vanuste põlvkond on Uusküla sõnul kaks korda väiksem kui 30-40 aastaste põlvkond. „Noore töötaja leidmine tähendab ettevõtetele tükki tegemist, seetõttu on ka veidi petlik see hinnang, et tööturg on tugev,“ märkis ta. Seetõttu on ka vajalike oskustega töötajate puudus ettevõtete probleemide edetabelis nõudluse puuduse järel teisel kohal. Suuruselt kolmas probleem on Raudsepa sõnul rahvusvaheline konkurentsivõime vähenemine.

„See on juba tõsisem asi. Võime ju oodata seda, et väikese avatud majandusega riigi väljavaated paranevad, kui meie sihtturud paranevad. Aga sihtturud ei näita kiireid paranemise märke,“ selgitas Raudsepp. Kui väljavaated ka peaksid paranema, siis on ka teiste riikide ettevõtted valmis oma võimalusi ära kasutama ja siinsed ettevõtted peaksid olema siis nendega võrreldes konkurentsivõimelised. Raudsepa sõnul äratab see küsimuse, mida oleme konkurentsivõime kasvatamiseks teinud, või vähemalt sel teemal arutanudki.

„Valitsus ei ole teinud mitte ühtegi mõistliku või olulise mõjuga majandusotsust. Me lihtsalt loodame, et meil läheb paremaks selle läbi, et välisturgudel läheb paremaks, siis meie ekspordiväljavaated paranevad,“ selgitas ta. „Mind teeb see olukord ärevaks, kus asjade lahendamiseks nähakse pigem seda, et rahandusminister ütleb, et me varsti jõuame järgmise maksudiskussioonini. Justkui võiks seda eelmist tõsiseltvõetavaks diskussiooniks üldse pidada. Kui hakkame niimoodi asju lahendama, siis ma ei näe seda, et suudame sihtturgude olukorra paranemise järel hakata ennast paremini realiseerima. Selleks on plaani vaja.“

Lõputud kriisid on meid Uusküla hinnangul ära väsitanud, selle kõrval on kasvulootust andnud idusektor, kuid neil ettevõtetel on intressimäärade tõustes raske. „See meie kasvumootor hoidis üleval tarbimist ja kinnisvaraturgu Tallinnas, on nüüd kinni keeratud. Nad hoiavad taset ja võitlevad iga euro eest, kuid buumi praegu näha ei ole,“ selgitas ta.

Raudsepa sõnul on seda kasvumootorit keeruline asendada. „Idufirmad on hästi töötav valdkond olnud ja majandusse palju raha toonud, aga see on väga väikese investeerimisvajadusega,“ selgitas ta. „Kui selle peaks asendama mõni muu, näiteks töötleva tööstusega, siis tekib kohe mitu probleemi.“

Esiteks peab tema sõnul olema investeerimiskindlus kõiki tulevasi rohenõudeid silmas pidades, teiseks on tööstuses investeerimismahukad projektid ja kolmandaks ei toeta investeeringuid intressitase ega geopoliitiline agressiivse idanaabri tegevuse tõttu. „Me ei ole väga riskivaba investeerimispiirkond välismaailma silmis ja see on ka üks põhjus, miks on investeeringud vähenenud. Nii et see majanduse ümberkorraldamine ei saa olema kiire ja lihtne protsess, pigem on kallis ja keeruline,“ selgitas Raudsepp.

Kõige suurem tagasilangus tuli just majanduse olukorra tõttu, mis puudutab hinnataset, tööturgu, väliskaubanduse ja -investeeringute ning siseturu näitajaid. Siinse tööturu väiksus, kõrget tööjõumaksud ja välistöötajate värbamise karmid piirangud on majanduse konkurentsivõimet aastaid murendanud. Samuti on töötajate puudusest tingitud kiire palgakasv kergitanud tööstuste kulusid sel määral, et nende toodang on Põhjamaades konkurentsist välja kukkunud.

Lisaks muutus Eesti iga-aastase uuringu järgi vähem atraktiivseks välistalentidele ja tegime Euroopa suurima tagasilanguse majandusruumi uuenduslikkuses.

Allikas: Tööandjate keskliit