Ränne tüürib Euroopat paremale

Artikkel

- Uudised
- Financial Times
- 2. jaanuar kell 10:00
Ränne tüürib Euroopat paremale
Hollandi valimised võitnud VVD juht Geert Wilders sai tugeva võidu, kuid valitsuskoalitsiooni tal ei ole siiani õnnestunud moodustada. Valimised tulevad tänavu veel Portugalis, Belgias, Austrias, Leedus, Horvaatias, Rumeenias ja Suurbritannias.Foto: KOEN VAN WEEL, AFP/Scanpix
Avalikkuse kasvav mure varjupaigataotlejate arvu pärast toob äärmusparteidele toetajaid üle kogu Euroopa Liidu.
Kolmekuuse imiku surm asüülitaotlejate vastuvõtukeskuses Hollandis oli see, mis veenis peaminister Mark Ruttet, et Euroopa seisab taas kord silmitsi rändekriisiga.
Laps suri Saksa piiril paikneva küla spordihallis. Pildid ülerahvastatud keskusest, kus perekonnad ööbisid lahtise taeva all, tegi Hollandi valijatele selgeks, et nende juhid on immigratsiooni üle täielikult kontrolli kaotanud.
Rutte mõttekäikudega kursis olevate inimeste sõnul mõistis ta, milline kingitus on see immigratsioonivastastele paremäärmuslastele – nii nagu see oli olnud ka aastatel 2015–2016, kui asüülitaotlejate tung Euroopasse sillutas üle kogu kontinendi teed uue populistide põlvkonna võidukäigule.
Rutte reageeris lubadusega kord majja lüüa. Kursimuutus sai tema haprale koalitsioonivalitsusele saatuslikuks. Tema erakond VVD (Rahvapartei Vabaduse ja Demokraatia Eest) läks uute juhtide eestvedamisel erakorralistele valimistele vastu programmiga, mis keskendus sisserände teemadele, ning jättis tee lahti koostööks paremäärmuslastega eesotsas nende moslemivaenajast ninamehe Geert Wildersiga.
See strateegia osutus masendavaks läbikukkumiseks. Novembrivalimiste võitjaks tuli Wilders, kelle juhitav Vabaduspartei (PVV) sai parlamendis senisest enam kui kaks korda rohkem kohti. VVD kukkus kolmandale kohale.
Wildersi-suguse äärmuslase võit – ta lubas keelustada nii mošeed kui ka koraani – šokeeris kogu Euroopat. See rõõmustas aga teisi nativiste, joonides ühtlasi alla neid raskeid valikuid, mille ees seisavad peavooluparteid, kes peavad tulema toime avalikkuse murega migrantide arvu pärast.
2022. aastal esitati Euroopa Liidus 874 000 varjupaigataotlust, 2023. aasta esimese kaheksa kuuga aga ligi 650 000 – neile lisandub veel 4,2 miljonit ukrainlast, kes on alates Venemaa täiemõõdulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris saanud ajutise kaitse. Vastuvõtukeskused üle kogu Euroopa ägavad ülekoormuse all, olgugi et inimeste arv, kes Euroopasse ebaseaduslikult sisenevad, on tegelikult märksa väiksem kui 2015. ja 2016. aastal.
Euroopas on tänavu kuued parlamendivalimised ning suuremaid muutusi pakub neist neli. Põgenikega seoses on esiplaanil heidutamine, tagasisaatmine ja tugevam kontroll. Aga nagu ÜRO põgenikevolinik Filippo Grandi selle FT loo vastukajaks kirjutas, siis ükski neist kolmest põgenike olukorda ei muuda. Kuniks olukorda põgenike lähteriikides parandada ei anna, ei muutu miski ka Euroopa piiridel ning äärmuslased jäävad ka edaspidi odavat populaarsust võitma. Selliste parteide võit tähendaks aga suuremat põgenikesurvet, sest just nemad on vähem altis rahvusvahelisel areenil abi ja nõuga kriisiriikidele toeks olema.
Sellegipoolest tõukab varjupaigataotluste hüppeline kasv valijaid nüüdseks kanda kinnitanud populistlike ja paremäärmuslike parteide rüppe, upitades viimaseid võimu künnisele või koguni valitsusse. Praegusel kursil jätkates suurendavad need parteid olulisel määral oma kohtade arvu juunis toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel ning saavad seeläbi suurema sõnaõiguse Euroopa Liidu poliitika kujundamisel.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Financial Times
Hetkel kuum