Seitse hobi, mis teevad targemaks

Loe midagi. Lugemise positiivne mõju ei sõltu raamatust või väljaandest, mida sa loed. Pole vahet, kas sul on käsil „Troonide mäng“, „Harry Potter“ või viimane Wall Street Journali väljaanne. Või hoopis Äripäev. Selgub, et lugemine vähendab stressi, mis omakorda aitab kaasa sellele, et sa tunned end hästi. Samuti arendab lugemine intelligentsuse kõiki kolme tüüpi: kristalliseerunud, muutlikku ja liikuvat intelligentsust.

Psühholoogiadoktor Aune Valk on selgitanud, et muutliku intelligentsuse all mõistetakse võimet käsitleda uusi probleeme ja ootamatusi, samas kristalliseerunud intelligentsus on informatsiooni, vilumuste ja strateegiate hoidla, mida inimesed on omandanud oma muutliku intelligentsuse kasutamise käigus ning see kasvab kuni 50. eluaastani.

Veebileht arst.ee kirjutab, et liikuv intelligentsus seisneb võimes arutleda, lahendada uusi olukordi ning mõelda abstraktsetes kategooriates. Sel on otsene seos töise ja haridusalase edukusega ja see on suures osas pärilik.

Tee regulaarselt trenni. Keha tuleb treenida pidevalt ning sellest peaks kujunema harjumus. Aeg-ajalt raskeid treeninguid ette võtta ning seejärel pikalt puhata pole kehale hea ega anna erilist efekti. Kui inimene teeb regulaarselt trenni, suurendab see BDNF valgu taset veres, mis omakorda aitab kaasa mälu parenemisele, parandab õppimisvõimet ja aitab keskenduda.

Õpi võõrkeeli. Jäta ristsõnade lahendamine korraks kõrvale ning võta hoopis käsile mõne võõrkeele õppimine. Uuringud on tõestanud, et inimesed, kes oskavad mitut võõrkeelt, on osavamad ristsõnade lahendajad, samuti on nad võimekamad vaimse töö tegijad. Siia hulka võib liigitada nii juhtimisega kui planeerimisega seotud tegevused.

Pane oma kumulatiivse õppimise võimekus proovile. Paljud ülikoolitudengid kuhjavad enne eksameid semestri materjalid kokku ning õpivad kõik testi toimumise päevaks selgeks. Sellises tegevuses peitub aga probleem – suure tõenäosusega unustab inimene need teadmised üsna kiiresti, kuna ei pea tõenäoliselt neid enam kunagi täpselt samas vormis kordama.

Seetõttu on võõrkeele õppimine teistmoodi tegevus, see nõuab kumulatiivset õppimist. Õpitud sõnavara ja grammatikat vajame me ikka ja jälle, ja paljudes erinevates vormides.

Seega võiks kumulatiivse õppimise kaasata ka oma igapäevaellu. Näiteks soovitatakse aeg-ajalt sirvida varem loetud raamatuid, samuti pidada päevikut, kuhu tasub panna kirja kõik põnevad ideed-faktid, mida sa kuuled või näed. Kumulatiivne õppimine on enesearengu seisukohalt äärmiselt oluline.