12 veidrat maksu - habemest mustikateni

23. oktoober 2016, 11:30
USA Arkansase osariigis on tätoveeringute tegemine maksu all.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161023/VARIA/161019769/AR/0/tätoveering.jpg

Maksude teema on inimesi alati erutanud ning nii ajaloohämarustest kui ka tänasest päevast võib leida kummalisi makse, mille abil riigid on soovinud oma tulubaasi suurendada.

Veidrana tunduvaid makse on kehtestatud aegade jooksul eri paigus. Peale riigikassa täitmise on maksude eesmärk olnud esile kutsuda ka sotsiaalseid muudatusi, näiteks Peeter I kehtestatud habememaks, mille eesmärk oli muuta Vene bojaarid väliselt sarnasemaks Lääne-Euroopa härrasmeestega.

Järgnevalt ülevaade põnevatest maksudest läbi aegade.

1. Õlimaks. Ajalooürikutest selgub, et Vana-Egiptuses oli maksustatud küpsetusõli, kusjuures inimesed olid kohustatud õli ostma vaarao loodud monopolilt, kirjutas TaxWorld.org. Küpsetus­õli korduvkasutamine oli keelatud. Et kindlaks teha, kas inimesed ikka reegleid järgisid, korraldati kodudes pidevaid auditeid, et kontrollida, kas ja kui palju küpsetusõli inimesed kasutavad.

2. Habememaks. 1698. aastal kehtestas tsaar Peeter I habememaksu, mille eesmärk oli panna Vene mehed habemest loobuma. Sile lõug oli nimelt Kesk-Euroopas tollal väga moes.

3. Hiinlaste maks. 1885. aastal kehtestas Kanada nii-öelda hiinlaste maksu, mis tähendas, et iga riiki sisenenud hiinlane pidi riigile 50 dollarit maksma. Mõne aasta pärast tõsteti maks 100 dollarile ning seejärel 500 dollarile. Hiinlaste arv, kes enda eest maksu tasusid, langes märkimisväärselt.

Maks kaotati 1923. aastal ning asendati hoopis keeluga ehk hiinlased enam ­Kanadasse siseneda ei tohtinud. Keeld kaotati küll 1947. aastal, ent jäi Kanada hiinlaste kogukonnas endiselt valusaks teemaks. 2006. aastal vabandas Kanada tollane peaminister Stephen Harper maksu eest avalikult ning pakkus hiinlastele ka hüvitist.

4. Helveste maks. Kanadast tuleb veel teinegi veider maks. Nimelt saavad hommikuhelveste tootjad maksuvabastust selle pealt, kui nad lisavad pakendisse tasuta mänguasja. Küll aga on märgitud, et mänguasjaks ei loeta õlut, likööri või väikest veinipudelit. Need hommikuhelveste tootjad, kes mänguasja karpi ei poeta, peavad maksma lisamaksu.

5. Kaardimängumaks. Britid on üsna tuntud oma veidrate maksude poolest, mille ühe näitena võib nimetada juba 16. sajandil kehtestatud kaardimängude maksu, mida 1710. aastal drastiliselt tõsteti. Kaartide mängimine oma populaarsust aga ei kaotanud ning inimesed mängisid salaja siiski edasi. Maks kaotati 1960. aastal.

6. Tellisemaks. 18. sajandi alguses kehtestas Inglismaa maksu tellistele. Sellest aga suurt asja ei saanud, kuna maksustati telliste arvu ning ehitajad said õige pea aru, et neil on kasulik maja või hoone ehitada suurtest tellistest. Maks kaotati 1850. aastal.

7. Aknamaks. Üsna tuntud on ka brittide aknamaks, mis kehtestati 17. sajandi lõpus. Maksu tulemusena ehitati maju, millel oli väga vähe aknaid ning õige pea hakkas inimeste tervis halvenema. Sellega leidis oma lõpu ka kummaline aknamaks.

8. Puudrimaks. 1795. aastal kehtestas Inglismaa maksu lõhnastatud puudrile, mida kasutati paruka värskendamiseks. Inimestele maks ei meeldinud ning see tõi kaasa parukate kandmise märkimisväärse vähenemise.

9. Mustikamaks. Kummalisi makse, mis kehtivad praegugi, võib leida Ameerika Ühendriikide eri osariikidest. Näiteks on Maine’i osariik kehtestanud maksu mustikatele, mis on ühtlasi osariigi ametlik mari. Maine’is valmib 99 protsenti kogu USA mustikatoodangust. Ühe naela ehk veidi vähem kui poole kilo mustikate pealt peab tasuma 1,5 senti maksu. Maks kehtib kõigile, kes kasvatavad, ostavad, müüvad või töötlevad mustikaid.

10. Tätoveerimismaks. Arkansase osariigis kehtib alates 2005. aastast 6 protsendi suurune maks tätoveerimisele, keha ­augustamisele ehk piercing’utele ning elektrolüüsiga karvaeemaldusele. See paneb sealseid elanikke ilmselt põhjalikumalt kaaluma, kas tasub lasta oma keha sel viisil kaunistada või mitte.

11. Lemmikloomamaks. Põhja-Dakota osariigis kehtib maks lemmikloomadele, kelle omanikud peavad nad registreerima isikliku omandina. Maks erineb juhul, kas üle neljakuune kass või koer on steriliseeritud-kastreeritud või mitte.

Põhja-Dakotas asuva Fargo linna veebi­lehe andmeil peab loomaomanik ostma igale loomale litsentsi, ka siis, kui too elab ainult siseruumides. Steriliseeritud-kastreeritud loomale maksab litsents 2,5 dollarit aastas, muidu on hind 4,5 dollarit. Kui loomal litsentsi pole, karistatakse omanikku 60 dollari suuruse trahviga.

12. Beebiga maksuametisse. Kuigi viimane punkt pole otseselt seotud maksudega, kehtib Rootsis ikka veel omapärane süsteem, mille alusel peavad vanemad tulevase ilmakodaniku registreerimiseks saama loa ka maksuametilt. Luba peab olema saadud enne lapse viieaastaseks saamist. Kui luba saada ei õnnestu, tuleb maksta trahv 5000 Rootsi krooni ehk umbes 520 eurot.
Selline süsteem võeti vastu 1982. aastal ning selle algne eesmärk oli aidata vältida olukordi, kus lastele pandi väga kuninglikke nimesid. Nüüdseks on see reegel veidi laienenud ja keelatud on ka sellised nimed nagu Ikea või Allah.

Hoolimata seesugusest süsteemist on maksuamet rootslaste seas heas kirjas ning inimeste usaldavad seda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. October 2016, 22:32
Otsi:

Ava täpsem otsing