30 aastat: Kanepi Aiand hoiab nina alati kasvu kursil

Artikkel

- Juubel
- SISUTURUNDUS
- Kanepi Aiand
- 4. aprill 2023 kell 8:30
Kuula
30 aastat: Kanepi Aiand hoiab nina alati kasvu kursil
Eesti üks juhtivaid lillekasvatusettevõtteid ja suurim kohalike omavalitsuste haljastuspartner Kanepi Aiand OÜ on aastakümnete jooksul käinud läbi mitmest majanduskriisist, kuid sarnaselt taimedega, mida hoole ja armastusega aastast aastasse kasvatatakse, hoiab ettevõte alati nina kindlalt ülespoole, sest vaid nii näeb astuda järgmise hoolikalt kaalutletud sammu edasi tuleviku suunas.
Kanepi Aiand OÜ tegevjuht Margus VahtramäeFoto: Kanepi Aiand
Kanepi Aiand on pereettevõte, mille 90ndate alguses erastasid EVPde eest tänase tegevjuhi Margus Vahtramäe vanemad Eha ja Meelis. Vanemate süda hoiab siiani lillekasvatuse poole ja seetõttu näeb neid veel tänagi kiirematel kevadsuvistel perioodidel aiandis toimetamas.
„Algus oli loomulikult väga keeruline ja raske, nagu sel ajal põllumajanduses kõigil. Meeletult oli vaja investeerida, aga kapitali ei olnud,“ kõneleb tegevjuht Kanepi Aiandi eraettevõtluse algusaastatest ja lisab, et oli neidki talvesid, kui kasvuhoonete katused lihtsalt sisse kukkusid, sest puidust sarikad olid läbi mädanenud. „Lisaks veel keerulised Maapanga aastad – nagu väga paljud põllumajandusettevõtted, nii olime ka meie selle pangaga seotud,“ selgitab toona Räpina aianduskoolis õppinud Vahtramäe ja lisab, et isa Meelise sõnul olid need ajad tõesti väga keerulised.
Pereettevõtte ülesehitamine tol ajal käis ikka toore töö jõul – kõik nädalavahetused ja suvevaheajad veetis tulevane tegevjuht aiandis vanemaid aidates, teinekord lõid tööle käed külge ka sõbrad ja kursusekaaslased Räpina aianduskoolist. Sest teha oli pea alati rohkem, kui jõudis.
Kanepi Aiandi loodud lilledest lepatriinu.Foto: Kanepi Aiand
Hea teada!
• Kanepi aiand sai alguse 1993. aasta aprillis.
• 2002. aastal loodi Kanepi Aiand OÜ, kuigi kaubamärgina oli nimi kasutusel algusest peale.
• Katmikala 6500 ruutmeetrit, millest köetavat pinda 3500 ruutmeetrit.
• Kaks tootmisüksust: Kanepi aiand ja Põlva aiand.
• 550 000 istikut aastas.
• Põhilised tootmissuunad on suvi- ja püsilillede kasvatus ning haljastushooldus.
• Kanepi Aiandilt on haljastusprojekte tellinud peaaegu kõik suuremad Eesti linnad (lõunast põhja poole: Värska, Valga, Võru, Antsla, Põlva, Tõrva, Räpina, Kanepi, Otepää, Elva, Tartu, Tartu Ülikool, Maaülikool, Jõgeva, Olustvere, Türi, Paide Rapla, Tapa, Rakvere, Kohtla-Järve, Narva, Saku, Saue, Keila, Haapsalu, Kärdla, Tallinn, Kadrioru Park, Tabasalu).
Esimene hange viis uue tegevussuunani
Hüpates ajas veidi edasi – aastal 2002 sai Margus Vahtramäest Kanepi Aiandi juht. Samal aastal osaleti ka esimesel kohaliku omavalitsuse hankel ja saadi Tartu linna haljastuspartneriks. „Üsna peagi otsustasime, et suvilillede haljastus on oluline osa meie teenustest, mis peab olema tugevalt esindatud,“ selgitab tegevjuht. Tänaseks moodustabki suurematele ettevõtetele, linnadele ja valdadele haljastusteenuse pakkumine umbes 50% ja taimede müük jaekliendile teise 50% iga-aastasest käibest.
Eelmisel aastal täitus Kanepi Aiandi jaoks oluline eesmärk – esmakordselt ületas käibenumber miljoni euro piiri. „Eks nüüd vaatame, mis edasi saab,“ muheleb tegevjuht ja tunnistab, et rühitakse ikka edasi, ikka edasi ja mitte sammukestki tagasi, nagu öeldi tuntud lastesaates juba mitukümmend aastat tagasi. „Aga see on küll kindel, et nina peab püsti olema ja seda ei või norgu lasta,“ kinnitab Vahtramäe ja tunnistab, et sarnas suhtumisega mindi läbi ka 2000ndate lõpus maailma tabanud majanduskriisist.
Enne kriisi kasvas Kanepi Aiand väga kiiresti. „Ehitasime igal aastal juurde katmikala pindasid. Meie klientuur kasvas kiiresti ja paranes ka toodangu kvaliteet,“ meenutab Vahtramäe. Kriisiaastatel aga kasv korraks peatus. „Küll üritasime mitte anda järele kriisi survele ja palkasid me ei vähendanud ning proovisime ikka edasi investeerida, kuigi see osutus väga keeruliseks.“ Näiteks taotles aiand PRIAst kolmel järjestikusel aastal toetust, kuid jäi iga kord täpselt n-ö joone alla, sest enne kriisi oli ettevõttel kena kasv ja head majandustulemused olnud, mistõttu neile toetust ei jagunud.
7 fotot
Pilte arhiivist (galerii). Fotod: Kanepi Ajand
Investeeringud ettevõttesse ka keerulistel aegadel
„Vahetult peale kriisi sai mul hing täis ja me tegime päris suured investeeringud ilma PRIA abita. Kui ma täna sellele tagasi mõtlen, siis sattusid need ikka väga heale ajale, mil ehitamine oli odav,“ arutleb Vahtramäe ja lisab, et täna saaks sama summa eest kolmandiku sellest, mis toona. „Jah, oli keeruline, nii ehitajal kui meil, aga me tulime sellest kõigest läbi ja saime järgmistel aastatel taas kasvada.“
Ka sel aastal on ettevõttesse investeerimine taas päevakorral, kuid nüüd on fookuses personal – nii töökeskkond, suhtlemine ja koostöö kui ka juubeliaasta tähistamine. „Margusel ei oleks ilma meieta ehk Kanepi Aiandi personalita midagi teha ja samamoodi ei ole meil midagi teha ilma Marguseta,“ räägib ettevõtte peaagronoom Merilin Saksing. Ta lisab: „Mina tunnen suurt vajadust hoida ja motiveerida meie inimesi kaasaegse töökeskkonna ja töövahenditega, et nad tahaksid igal hooajal meie juurde tagasi tulla ja lilli säravate silmadega kasvatada.“ Saksing nendib, et inimeste hoidmine taimekasvatuse valdkonnas on hästi oluline, arvestades hooajalist ja mitte väga kerget tööd: "Meie kliendid on meile olulised, mistõttu panustame iga-aastaselt ka klienditeenindusse ja loodame, et ostjad soovivad alati Kanepi Aiandisse tagasi tulla."
Kanepi Aiandi tegevjuht Margus Vahtramäe ja peaagronoom Merilin Saksing on valinud oma kutsumuseks taimekasvatuse.Foto: Äripäeva Raadio
Saksingu jaoks teeb töö aiandis põnevaks eelkõige uue hooaja sortimendi valik ja sellega töötamine. „Tore on pidevalt uusi sorte leida, mille kasvatamine nõuab teinekord hoopis uusi, erilisi teadmisi või teistsugust kasvatustehnoloogiat. Põnev on jälgida ka klientide tagasisidet ja seda, kuidas uusi sorte vastu võetakse või kas need saavad populaarseks.“
2020. aasta esimeses pooles maailma tabanud koroonakriis mõjus taimekasvatajatele hoopis äraspidiselt. „Meile oli see nagu vesi veskile, sest paljud inimesed sunniti jääma koduseks ja vaimu toidab ikka potipõllundus ehk kasutusse võeti kõik murulapid, vanade talukohtade ja suvilate ümbrused, mis sooviti ümber kujundada,“ kirjeldab Saksing, kuidas varasemast enam inimesi leidis tee aiandisse.
Praeguseks on potipõllundus taas hoogu maha võtnud. „Trend on natukene tagasi tõmmanud. Eelmisel aastal oli tunda kerget väsimust, aga loodame, et see trend päriselt ära ei kao, jäädes mingil määral ikka alles,“ avaldas tegevjuht lootust. Taimede hinna ja kvaliteedi suhe on praegu olulisem kui varem, tõdeb Vahermägi. „Eesti inimene hindab head ning kvaliteetset kaupa ja on nõus selle eest ka natuke rohkem maksma, kuid mitte üleliia palju.“
Milline lill või taim on 2023. aasta kevadsuvel kõige populaarsem või moekam, selgub siis, kui päike on maapinna üles soojendanud ja ostjad tee Kanepi Aiandisse leiavad – just nii, nagu nad seda juba 30 aastat teinud on. Siiski tundub, et just lillede puhul on heledamad toonid need, mis sel aastal kõige populaarsemad.
Tunnustused
2018. aastal tunnustati Kanepi Aiandit Põlvamaa Pärli tiitliga;
2019. aastal nimetati Kanepi Aiandi tegevjuht Margus Vahtramäe aasta taimekasvatajaks;
2019. aastal pälvis ettevõte Kanepi valla aasta ettevõtte tiitli;
2018. aastal oli Margus Vahtramäe aasta põllumehe kandidaat.
Vaata ka www.kanepiaiand.ee
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Põllumajandus
- KANEPI AIAND OÜ
Hetkel kuum