Globaalne briifing: Must meri on üha plahvatusohtlikum

Artikkel

- Uudised
- Indrek Lepik
- 11. august 2023 kell 3:00
Kuula
Globaalne briifing: Must meri on üha plahvatusohtlikum
Ukraina meredroonid said taas pihta Vene sõjalaevale. Tabamuse sai ka venelaste naftatanker.Foto: AP/Scanpix
Ukraina sõjas avati uus peatükk. Lisaks: plahvatused Moskvas ja pinged Poola-Valgevene piiril, Itaalia äpardunud pangamaks ning Hiina vähikäigul ekspordimajandus.
See siin on Äripäeva uus igareedene briifing, mille eesmärk on anda ülevaade nädala kõige olulisematest välisteemadest. Suurema tähelepanu all on sealjuures kolm lugu, mille mõju ulatub märksa kaugemale kui lõppev nädal.
Rinne Ukrainas ei pruugi ülemäära liikuda, kuid olukord Mustal merel on läinud veelgi kuumemaks. Pärast viljaleppe lõppu on kogu sealne laevaliiklus potentsiaalne sihtmärk. Kui Venemaa ähvardas, et igat ukrainlaste viljalaeva võetakse militaarobjektina, siis samaga vastas ka Ukraina. Paar pauku ning üles jõnksatasid nii vilja kui ka kütuste hind. Ent sellest lähemalt allpool.
Pinged Poola ja Valgevene piiril süvenevad. Poola teatas, et kahekordistab piiril olevate sõdurite arvu, mis tähendab, et peagi on piirivalvel abiks juba kaks tuhat relvastatud meest. See on reaktsioon Valgevene armee õppustele Suwałki koridori ääres, mis on kitsas avaus, mis ühendab Baltimaid Poolaga. Varssavi sõnul õhutab Minsk ka ebaseaduslikku migratsiooni. 2021. aasta sügisel saatis Valgevene piirile tuhandeid Iraagi põgenikke, tekitades nõnda nii humanitaarse kui ka diplomaatilise kriisi.
Moskvas aina plahvatab. Üha enam viib Ukraina sõjategevust Venemaa pinnale. Aina rohkem ründavad ukrainlased pealinna droonidega, kuid kolmapäeval raputas Moskvat ülisuur plahvatus äärelinnas, kui suure kõmaka ja suitsusambaga hävis Venemaa üks peamiseid militaaroptika tootmise tehaseid. Kas ka see oli ukrainlaste kätetöö, pole esialgu lõpuni selge, sest ühe hüpoteesi järgi on hakanud võlgu jäänud tehased droonirünnakute varjus end hoopis ise õhku laskma.
Itaalia valitsus tulistas pangamaksuga jalga. Giorgia Meloni juhitud parempopulistlik valitsus otsustas osana kobareelnõust kehtestada pankade “liigkasumile” lisamaksu. Rooma pidi end aga kiirelt korrigeerima, kui börsidel pangaaktsiad sügavalt punasesse kukkusid. Chianti klaaside taga tehtud otsus lõiganuks kasumitelt veel 40 protsenti, kuid nüüd on peaminister ja partnerid ilmselt sunnitud plaanist loobuma. Meloni, kes peab septembris riigieelarve kokku saama, on lubanud peredele maksulangetusi, ent peab leidma nüüd katteallikaid mujalt.
Hiina eksport kukkus kokku. Hiina eksport kukkus juulis kolinal kokku, näidates 14,5protsendilist langust. Ka import kukkus sügavalt – 12,4 protsenti. Lisaks on viimaste näitajate järgi Hiinas deflatsioon. Kehvad tulemused peegeldavad kriisi Pekingis, mis pole suutnud aasta alguses järsult avatud majandust korralikult käima saada. Hiinat kollitab nii mullistunud kinnisvarasektor kui ka jahenenud aktiivsus Läänes. Viimase kvartaliga kasvas Hiina majandus kõigest 0,8 protsenti.
Juuli oli ajaloo kõige kuumem kuu. Nõnda teatas Euroopa kliimamuutuse agentuur C3S. Viimane rekord pärines aastast 2019, kuid võrreldes sellega oli keskmine temperatuur tänavu kolmandiku kraadi võrra kuumem: 16,95 kraadi. Karm ilm jõudis sel nädalal ka Läänemere äärde, kui tormid ja üleujutused rappisid nii Põhjamaid kui ka Balti riike.
Nigeris on seis jätkuvalt segane. Lääne-Aafrika majandusühendus ECOWAS lubas möödunud nädalal, et taastab Nigeris kukutatud valitsuse kas või relva jõul, kuid sel nädalal pole hunta vastu keegi astunud. Lääneriigid evakueerivad riigist oma inimesi ning olukord rahunemise märke ei näita.
FOOKUSES: Kesk-Aasia kaubateed, kuum sõda Mustal merel ja odavate asjade lõpp
Kesk-Aasiast on saanud smugeldamiskeskus
Euroopa eksport Kesk-Aasiasse on viimase pooleteise aasta jooksul järsult kasvanud. Kusjuures kaubaartiklid kipuvad olema just need, mida on tarvis Venemaal.
Alates sõja algusest on kasvanud eksport nii väiksematest majandustest, nagu Eesti või Tšehhi, kui ka suurtest, nagu Poola või Saksamaa. Ekspordi kasv on mitusada protsenti, kohati lausa mitu tuhat. Küll müüakse Kasahstani, Kõrgõzstani ja mujale mootorsõidukeid, küll elektriseadmeid. Eestist on näidanud kõige suuremat kasvu kaubad, mida on tarvis Vene sõjamasinal.
Raadio Vaba Euroopa uurimuse järgi jõuab märkimisväärne osa neist kaupadest Venemaale, läbides Kesk-Aasiat üksnes fiktiivselt. Ehkki Baltimaade ja Poola ettepanekul on nüüd nn kahesuguse kasutusega kaupade transiit Venemaa kaudu keelatud, kohaneb maailmamajandus sõjatakistustega sellest hoolimata.
Peamine lahendus kõigile skeemidele paistab olevat endine: Venemaalt tuleb võtta võimalus teenida dollareid-eurosid ehk Uurali naftale kehtestatud hinnalagi peab tulema veelgi alla. Nõnda ütleb lisaks Eesti välisministeeriumile ka maailma finantsettevõtteid koondava ühenduse IIF peaökonomist Robin Brooks.
Must meri on üha plahvatusohtlikum
Pärast juulis raugenud Musta mere viljalepet on sõjategevus laienenud üha enam ka sügavatesse vetesse. Pärast seda, kui Venemaa teatas, et nüüd võetakse igat Ukraina viljalaeva kui võimalikku militaarobjekti, ütles Kiiev, et vastab siis samaga.
Läinud nädalavahetusel ründas Ukraina Vene sõjalaeva Novorossiiski sadamas ja naftatankerit Kertši väinas. Eelmainitud sadamast liigub märkimisväärne osa Vene eksportnaftast ning lisaks jõuab sealt laia maailma ka torujuhtme kaudu sadamasse kogunev Kasahstani nafta.
Naftatanker Sig, mis on varem varustanud Vene vägesid Süürias ning liikus nüüd Krimmi poolsaarele, sai tabamuse mootori pihta. Seega naftat merre ei voolanud, kuid laev sai viga ja sõnum edastatud.
Esialgu on naftaeksport Musta mere kaudu jätkunud, ent selle rünnakuga on sõjatanner järsult laienenud. Mõju maailma naftaturule on märkimisväärne: niigi tõusujoones hind jõnksas rünnaku järel veelgi järsemalt üles.
Odavad asjad saavad otsa
Wall Street Journal hoiatab, et Aasia noored ei taha enam tehastes töötada, mistõttu võib olla odavate tarbekaupade aeg peagi otsas. Hiina, Vietnami ja teiste piirkonna riikide uus põlvkond ei ole valmis enam oma vanemate kombel rasketes tingimustes rügama. Ettevõtted on pidanud tõstma palku ja leidma muud sorti motivatsioonipakette, kuid trend on ilmselt pöördumatu.
Sajandivahetuse eel hoo sisse saanud Hiina ja Kagu-Aasia tehased on andnud viimastel aastakümnetel Läänele piiramatus koguses odavaid rõivaid ja elektroonikat, kuid mida kallimaks muutub tööjõud, seda kiiremini katkeb seni toiminud äriloogika.
Hiinas on noorte töötus üle 20 protsendi, kuid tehastes valitseb tööjõukriis. Viimase kümnendiga on palgad niigi duubeldunud, kuid seegi pole suutnud hoida sektori atraktiivsust tööandjana.
Olgugi et odavama tööjõuga riike on mujalgi – näiteks Lõuna-Aasias ja Aafrikas –, puudub seal sisse töötatud ja ülesehitatud taristu, mistõttu võivad seni üksnes odavamaks läinud tarbekaubad muutuda peagi hoopis kallimaks.
Mida toob tulevik?
Tõetund Varssavis. Poola valitsus teatas sel nädalal, et üldvalimised toimuvad 15. oktoobril. Vastasseis valitsust juhtiva Õiguse ja Õigluse partei ning peamise opositsioonierakonna Tsiviilplatvorm vahel on üksnes süvenenud. Arvamusküsitlused näitavad võimukoalitsioonile edu, kuid opositsioon on viimasel ajal vaikselt tõusnud. Läänepoolsemate vaatlejate sõnul on kaalul ei vähemat kui Poola õigusriigi tulevik. Neis küsimustes jätkub endiselt ka Varssavi vastasseis Brüsseliga.
Tel Aviv tõstab taas pead. Iisraelis toimuvad ka sel nädalavahetusel ulatuslikud meeleavaldused peaminister Benjamin Netanyahu justiitsreformi vastu, mis ähvardab allutada kohtuvõimu valitsuse diktaadile. Reformikava on saatnud nii meeleavaldused kui ka ulatuslikud streigid, ent seni pole valitsusjuht “Bibi” oma plaanist loobunud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum