Artikkel

    Äripäeva arvamusliider: Eesti kaks läbikukkumist – vaesus ja katmata ravivajadus

    Riina Sikkuti sõnul peab riik alati vaatama, kust kärpida. Kuid sellest defitsiidist maksutõusudeta lahti ei saa.Foto: Andras Kralla

    Riina Sikkut nahutab kärpimismantra kuulutajaid. Lisaks: mida teeb Ukraina uute relvadega ja kas Aivar Pohlaku juhitud jalgpalliliitu ähvardab Edgar Savisaare järgse Keskerakonna saatus.

    “Kui me soovime kõige efektiivsemat viisi vaesuse suurendamiseks, siis tuleks minna pensione kärpima,” lajatas selle nädala “Äripäeva arvamusliidris” terviseminister Riina Sikkut (SDE).
    “See on niivõrd arusaamatu ja absurdne arutelu. Ja me kulutame selle peale aega, lehepinda, emotsionaalset energiat. See peaks olema midagi sellist, mis on laualt maha võetud.”
    Küsimus on mõistagi riigieelarves, mis ka parema tahtmise juures tasakaalu suunas ei tüüri. Eelarvepuudujääk on üle 5 protsendi SKTst ja see tuleb kinni taguda üha värskema laenurahaga. Sestap kõlabki arvukalt hääli, mis kutsuvad riiki usinalt kärpima. Sikkut ütleb aga, et see on pealiskaudne lähenemine.
    “Oleks siis kuskil midagi üleliia, üleliigset heldust. Näeksime, et inimesed pole huvitatud tööle minemisest või lähevad esimesel võimalusel pensionile, sest pension võimaldab maailmale tiiru peale teha – me oleme sellest väga kaugel. Näiteks pensionäride heaolu puhul oleme tõesti Euroopa põhjakiht.”
    Seega usub Sikkut, et tuleb makse tõsta – midagi pole teha. Ta viitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe hiljutisele tõdemusele, et andmeid vaadates kuulub kümnendikule rahvast ligi 60 protsenti varadest.
    Sikkut leiab, et kui märkimisväärne osa riigiaparaadist töötab just jõukate inimeste heaks, tuleks neil ka sellesse rohkem panustada. “Näiteks äriregistri teenuseid kasutavad madala sissetulekuga inimesed väga vähe.”
    Saate teises pooles selgitas julgeolekuekspert Rainer Saks, mis saab nüüd Ukrainast, kellel on peagi sõdimiseks jälle rohkem moona ja relvastust, sest lõpuks ometi võttis USA kongress vastu 61 miljardi dollari suuruse abipaketi.
    Ning lõpetuseks mõtiskles jalgpalliajakirjanik Andres Must selle üle, missuguseks kujuneb Aivar Pohlaku pärand jalgpalliliidu eesotsas. Eesti Ekspressist on Pohlak viimastel nädalatel käinud läbi seepärast, et jalgpalliliidu ja Flora jalgpalliklubi ning ka tema isiklik rahakott paistavad olevat taas sassi läinud.
    Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
  • Hetkel kuum
Raul Eamets: valitsus, äkki teeks midagi!
Oleme praeguses eelarvetasakaalu paanikas ära unustanud, et avaliku sektori arengu aluseks on maksud, mida kogutakse erasektorist. Teisisõnu: riik peaks igati soosima uute ettevõtete tulekut Eestisse, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Oleme praeguses eelarvetasakaalu paanikas ära unustanud, et avaliku sektori arengu aluseks on maksud, mida kogutakse erasektorist. Teisisõnu: riik peaks igati soosima uute ettevõtete tulekut Eestisse, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Viis AI ettevõtet, milles Nvidia näeb tõusupotentsiaali
Nvidia ostis eelmise aasta lõpus viie potentsiaalika ettevõtte aktsiaid, millest ühele ennustatakse väga lennukat kasvu.
Nvidia ostis eelmise aasta lõpus viie potentsiaalika ettevõtte aktsiaid, millest ühele ennustatakse väga lennukat kasvu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Otseülekanne Pärnust: kas Prantsusmaa miljardid lämmatavad Eesti?
Täna toimub Pärnus juhtimiskonverents, millest Äripäeva PRO tellijad saavad eksklusiivselt osa pärastlõunal, kui konverentsi laval räägitakse tippettevõtjate ja -ametnikega Euroopa majandusest.
Täna toimub Pärnus juhtimiskonverents, millest Äripäeva PRO tellijad saavad eksklusiivselt osa pärastlõunal, kui konverentsi laval räägitakse tippettevõtjate ja -ametnikega Euroopa majandusest.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Tööstus ja ehitus lõid töötute arvu üles
Tänavu esimeses kvartalis oli töötuid pea 20 000 inimese võrra rohkem kui aasta tagasi, kõige rohkem kaotasid töötajaid tööstus ja ehitus, teatas statistikaamet.
Tänavu esimeses kvartalis oli töötuid pea 20 000 inimese võrra rohkem kui aasta tagasi, kõige rohkem kaotasid töötajaid tööstus ja ehitus, teatas statistikaamet.