Maailm vajab rohetehnoloogilisi lahendusi

Artikkel

- Sisuturundus
- Keskkonnainvesteeringute Keskus
- 3. aprill kell 6:30
Kuula
Maailm vajab rohetehnoloogilisi lahendusi
Materjaliteaduse, ressursside väärindamise ja kemikaalide kasutuse vähendamise kiirendi osalejad ja korraldajad.Foto: Beamline Accelerator
Eestit tuntakse kui ükssarvikute maad – siit on tuule tiibadesse saanud paljud iduettevõtted, kes on kasvatanud nii enda kui koduriigi tuntust laias maailmas. Kui seni on ükssarvikute kasvu toetanud erinevad äpid, siis tulevikus vajab kogu maailm käegakatsutavaid rohetehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad meil kohaneda muutuva kliimaga ja leevendada kliimamuutusi.
Kuidas on lood rohetehnoloogia rahastamisega? 2022. aastal avaldatud Eesti rohetehnoloogia ettevõtete kapitalivajaduse uuringust selgus, et kõige keerulisem on raha kaasata alles ideetasandil rohetehnoloogilist riistvara arendavatel ettevõtetel, sest täna peavad investorid rohetehnoloogilisi tooteid või teenuseid veel ebaatraktiivseks investeeringuks. Oma roll on siin kahtlemata ka keerulisemal majanduslikul olukorral. Kapitali piiratud kättesaadavus takistab aga ettevõtetel arenduste ja projektide elluviimist ja seab piirangud tiimi suurusele.
Samas on rohetehnoloogilise toodete ja teenuste arendamine teadmusmahukas ja aeganõudev ning neid ei loo 24-tunnisel häkatonil. Ettevõtetes oodatakse soodsamaid tingimusi loodusteadustel põhinevale innovatsioonile, mis edendaks koostööd ülikoolide ja investorite vahel.
Tulevaste ükssarvikute sünniks käivitasid Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja Kliimaministeerium taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toel rohetehnoloogia iduettevõtetele suunatud rohekiirendid ja toetuse.
Rohekiirendist saab nii teadmisi kui rahastust
Tänaseks on edukalt käima läinud kaks rohetehnoloogia kiirendit. Esimene kiirendi keskendub materjaliteadusele, ressursside väärindamisele ja kemikaalide kasutuse vähendamisele. Kiirendit korraldab Beamline, selle põhiprogrammi on valitud 13 tiimi, kes saavad oma rohetehnoloogia arendamiseks kuni 100 000 eurot.
Programmi valitud ettevõtted tegelevad näiteks loodussõbralikumate väetiste arendamise ja merevetikate väärindamisega, et kasutada vetikat põllumajanduses. Lisaks arendatakse uudseid lahendusi energiasalvestamise ja -juhtimise valdkonnas, luuakse mullatervise analüüsiplatvormi ning luuakse plastile alternatiivset materjali, mida kasutada panga- ja krediitkaartide tootmisel, et vähendada toote jalajälge 13 korda.
Teine kiirendi keskendub kohaliku elukeskkonna keskkonnakestlikele lahendustele, et toetada kohalike omavalitsuste ja ettevõtete vahelist koostööd uudsete rohetehnoloogiate testimisel ja kasutuselevõtul. Kiirendit korraldavad ühiselt Tartu Teaduspark, Tehnopol, Baltic Innovation Agency ja Energex Energy Experts. Eelprogrammi on valitud 20 tiimi eri valdkondadest – esindatud on energeetika, liikuvuse, jäätmemajanduse ja nutika linna teemad.
Eelprogramm lõpeb 7. mail demopäevaga Tartus, kus esitluste põhjal valitakse välja viis ideed, mis pääsevad kiirendi põhiprogrammi.
Kolmas kiirendi tegeleb liikuvuse ja logistika valdkonnaga ja keskendub uuenduslike ja keskkonnasäästlike transpordilahenduste väljatöötamisele, hõlmates ka jalakäijatele suunatud rohetehnoloogilisi lahendusi. Kiirendi korraldajad on Tartu Teaduspark ja Baltic Innovation Agency, kiirendisse kandideerimine avaneb lähikuudel.
2024. aastal alustavad veel kaks rohekiirendit teemadel „Energeetika, ehitus ja kliimakindlus“ ning „Mets, muld, elurikkus ja maakasutus“.
KIK annab rohetehnoloogiate arendamiseks toetust
Kiirenditega samadel fookusteemadel avab KIK 3. aprillil avatud taotlusvooru rohetehnoloogiate arendamiseks. Toetust saavad taotlema tulla väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kelle arendatav innovaatiline rohetehnoloogia aitab kaasa kliimamuutuste leevenemisele või nende mõjudega kohanemisele.
Taotlema on oodatud rohetehnoloogia iduettevõtted, kes tegelevad:
● materjaliteaduse, ressursside väärindamise, sh kestliku ressursikasutuse tootlikkuse ja (energia)tõhususe suurendamise, ohtlike kemikaalide kasutuse vähendamise ja ohutute alternatiivide kasutuselevõtuga;
● liikuvuse ja logistika keskkonnakestliku edendamisega;
● kohaliku elukeskkonna rohetehnoloogiliste lahenduste loomisega, näiteks looduspõhiste lahendustega või muude oluliste keskkonna- ja kliimapanusega rohetehnoloogiate arendamisega;
● muude rohetehnoloogiatega, mis panustavad oluliselt keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse.
Avatud taotlusvooru on oodatud ka ettevõtted, kes juba osalevad kiirendiprogrammis või kes kiirenditesse ei mahtunud.
Toetust saab küsida innovaatiliste rohetehnoloogiate ja -lahenduste arendamiseks ja piloteerimiseks ning intellektuaalomandi esmakaitse taotlemiseks. Arendatava tehnoloogia valmidustase ehk TRL peab olema toetuse taotlemise hetkel vähemalt tasemel 4, kuid mitte rohkem kui 6. Toetuse abiga peab rohetehnoloogia valmidustase tõusma vähemalt ühe astme võrra.
Lisaks digilahendustele peab arendatav rohetehnoloogia sisaldama ka riistvara või füüsilist komponenti, toetama Euroopa Liidu kliima-ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning olema kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.
Taotlusvooru eelarve on 3 047 150 eurot. Toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta on 30 000 eurot ja maksimaalne summa 300 000 eurot ning toetuse maksimaalne osakaal on kuni 80% projekti toetatavatest kuludest. Taotluste esitamise tähtaeg on 31. mail 2024 kell 17.00 ning projekt peab lõppema hiljemalt 1. veebruaril 2026.
Enne taotluse esitamist tuleb läbida eelnõustamine. Taotlemise ja eelnõustamise kohta saab täpsemalt lugeda KIKi kodulehel www.kik.ee
Hetkel kuum