Artikkel

    Rainer Saks: Ukraina abipakett ärritas Venemaad, järgnevad suured rünnakud

    Rainer Saksa hinnangul tuli abipaketi kinnitamine Kremlile üllatusenaFoto: ZUMAPRESS.com/Scanpix

    Venemaa ründab lähikuudel Ukrainat nii palju kui võimalik, enne kui lääneriikide relvaabi sõjatandrile jõuab, räägib julgeolekuekspert Rainer Saks saates „Äripäeva arvamusliider”.

    Sel nädalal kiitis USA kongress heaks 61 miljardi dollarilise Ukraina abistamise paketi, mis oli esindajatekojas muudkui takerdunud viimased pool aastat.
    Abipaketi esmane mõju on Rainer Saksa sõnul psühholoogiline surve Venemaale. Tema silmis on Venemaa otsusest imelikul kombel häiritud. Vastukaja Moskvast on emotsionaalne ning pole näha strateegilist reaktsiooni.
    „Jääb mulje, et see on Venemaa jaoks natuke ikkagi ootamatu,“ räägib Saks, „ju nad lootsid, et see abipakett saab blokeeritud.”
    Saks märgib, et kindlasti kavandab Venemaa praegu oma vastusamme. „Eeldaks, et nüüd lähipäevil tulevad suuremad õhurünnakud Ukrainale, sest Venemaa katsub selle abi kohalejõudmist takistada.”
    Esimesed saadetised jõuavad Ukrainasse heal juhul tuleva nädala esimeses pooles, räägib Saks. Märgatavat mõju avaldab lisaabi aga alles maikuu keskpaigaks. „Nii on need protsessid praegu Ukrainas tavaliselt kulgenud,“ sõnab Saks.
    Venemaa ründab, kuniks Ukraina on veel abita
    Saksa sõnul on selge, et nii Venemaa kindralstaap kui ka poliitiline juhtkond eesotsas Vladimir Putiniga on andnud armeele korralduse vallutada uusi alasid. „Kindlasti Venemaa president nõuab, et see pealetung jätkuks ka edasi.”
    Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi väitel on Venemaa põhieesmärk vallutada 9. maiks Tšassiv Jari linn. Saks tõdeb, et viimastel kuudel on Vene väed rindejoont suutnud veidike nihutada, peamiselt Donbassi lähistel. Kuid Saksa hinnangul on need edenemised olnud senimaani marginaalsed.
    Samas märgib Saks, et siiani arvas Venemaa juhtkond, et Ukraina sõjaväel on relvastus ja laskemoon otsakorral ning Vene väed on rindel vastupanu murdmas. Nüüd on aga teada, et mõne nädala pärast annab USA abi Ukrainale jõudu juurde. Juunikuus saabub tõsisem abi ka teistelt riikidelt. „Kindlasti nad üritavad praegu maksimaalselt peale tungida. Selles ma ei kahtle,“ märgib Saks.
    Teistpidi on selge, et see abi viib Venemaa kaotused väga kiiresti üles, räägib Saks. „Küsimus on selles, kas Venemaa juhtkond otsustab läbi viia uut mobilisatsiooni selleks, et pealetungi jätkata, või siis tõmbab suve jooksul natuke aktiivsust tagasi.”
    Lääne sõjamasinad
    Saksa sõnul pole veel teada kui kiirelt ja efektiivselt suudavad ukrainlased Lääne sõjatehnikat rindel rakendada. „Me ei tea, millises koguses täpselt neid uusi võimsamaid relvaliike antakse. Me ei ole näinud, kuidas Ukraina kaitsevägi hakkab neid tegelikult kasutama,” tõdeb Saks.
    Reedel teatas uudisteagentuur Associated Press, et ukrainlased tõid lahinguväljalt ära oma Abrams tankid – USA antud 10miljonilised sõjamasinad. Väidetavalt oli tanke Vene droonirünnakute all keeruline juhtida ning neist viis lasti ka sõjatandril puruks.
    Saksa hinnangul on Abrams tankide lugu näide sellest, et Ukrainas on kontekst teistsugune kui mitmete teiste sõjaliste operatsioonide puhul, kus Lääne tehnika on rakendust saanud.
    Samas rõhutab ta, et esmajoones on Ukrainal vaja relvastust, millega tulistada kaugel asuvaid sihtmärke. Hetkel on otsustav see, kas Ukraina suudab tabada Venemaa tagalat, paralüseerida Vene armee varustusliine ja suruda lennuvägi rindest eemale. „Alles siis on mõtet rääkida nendest tankidest ja soomukitest,“ selgitab Saks.
    Pool aastat grupiteraapiat
    USA abi viibimine on Saksa hinnangul mõjutanud ka Euroopa riikide suhtumist Ukraina toetamisse. „Loodetavasti on see pool aastat olnud piisavalt teraapiline, et Euroopa võtab asja tõsisemalt.“
    Riike, kes pingutavad ja annavad endast maksimumi, on nüüd rohkem, räägib Saks. Kuid siiski on ka eristuvaid seisukohti.
    „Euroopa riikide vahetud julgeolekuprobleemid on erinevad ja sellega tuleb ka arvestada,” sõnab Saks. „Kui meie ja ka väga paljude teiste jaoks on Ukraina ainukene tõsine oht, siis mõnedel teistel Euroopa riikidel on väga tõsiseid ja vahetuid ohtusid natukene rohkem.”
    Saksa hinnangul on suurim probleem see, et Euroopa ei ole siiani suutnud koordineerida Ukraina abistamiseks ühistegevust. „Ei ole isegi veel toimivat diskussiooni, mida see kõik endast kujutama peaks.”
    Lisaks märgib Saks, et nüüd europarlamendi valimiste järel töötab Euroopa Komisjon pool aastat väga madala intensiivsusega. „Aga kuni uus moodustatakse, ma arvan, et siin on arenguruumi ikkagi väga palju.”
    „Loodetavasti on nüüd saadud aru, et esimene samm selleks, et me saaksime võita aega, et ehitada üles mingisugused uued kaitsevõimed – selleks tuleb ikkagi viia Ukraina võidule,” sõnab Saks.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Aimar Ventsel: pildikesi Moldovast, peidetud vaesusega venelikust riigist „kusagil seal“ “Istun seda jutukest kirjutades Chişinău Moldova rahvusköögi restoranis ...”
Mida me teame Moldovast? Laias laastus mitte midagi, nendib etnoloogiadoktor Aimar Ventsel. Ja valgustab meid.
Mida me teame Moldovast? Laias laastus mitte midagi, nendib etnoloogiadoktor Aimar Ventsel. Ja valgustab meid.
Balti aktsiad jätkasid taandumist
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus teist börsipäeva järjest miinuses, taandudes täna 0,64%.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus teist börsipäeva järjest miinuses, taandudes täna 0,64%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Funderbeami asutaja lahkub tegevjuhi kohalt
Funderbeami asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp annab oma igapäevased tegevused üle ning jätkab juunist nõukogus ettevõtte asutajana.
Funderbeami asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp annab oma igapäevased tegevused üle ning jätkab juunist nõukogus ettevõtte asutajana.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finnair hakkab jälle Tartusse lendama
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.
Euroala majanduskasv hoogustus esimeses kvartalis Eesti majanduslangus Euroopa üks sügavamaid
Nii euroala kui Euroopa Liidu majanduskasv oli esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 0,4 protsenti. Eesti majanduslangus on aga Euroopa üks sügavamaid.
Nii euroala kui Euroopa Liidu majanduskasv oli esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 0,4 protsenti. Eesti majanduslangus on aga Euroopa üks sügavamaid.