Õiglase kaubanduse märgiga ...

Võrgukeskkonna terveilm.net andmeil on õiglane kaubandus eestikeelne vaste väljendile Fair Trade – sellist nime kannab maailmas levinud kaubandusviis, mis alternatiivina tavapärasele kaubandusele tagab arengumaade väiketootjatele ja talunikele õiglase tasu tehtud töö eest.

Sellise kaubanduse eesmärk ei ole ainuüksi pakkuda tootjatele õiglast hinda nende toodangu eest, tootjad peavad järgima ka keskkonnanõudeid ja inimõigusi. Vähemalt kord aastas kontrollib tootjat sõltumatu kontrollgrupp. Õiglase kaubanduse toodete puhul kasutatakse vähe vahendajaid, toode ise on kallim tavatootest.

Väike tiir Tallinna kesklinna piirkonnas näitab, et kohv ja tee pole ainsad poeriiulitel koha leidnud õiglase kaubanduse tooted. Olgu siis need riiulid kas vanalinnas Müürivahe tänaval pisikestes poekestes, moodsas kaubamajas või siis hoopiski Pelgulinna müügikohas. Palun väga – ðokolaad, kakao. Kes tahab, võib osta õiglase hinnaga duðigeeli või nahakoorimisvahendi. Mujal riikides on tüüpiliseks õiglase kaubanduse tooteks kohvi kõrval ka banaan.

Kahe kauplusega tegutseva OÜ Loodusjõud omaniku ja juhi Priit Mikelsaare sõnul oli alguses õiglasest kaubandusest teadlikke kundesid vähe. Selgitustööd tegid poeinimesed ise, samuti on Roheline Liikumine nüüd asjaga tegelemas. Ja teadlikkus suureneb pidevalt. “Tarbijad on jäänud lojaalseks – nad on nõus rohkem maksma selle eest,” märgib Mikelsaar.

Ta tõdeb siiski, et hetkel võib veel muu ilmaga võrreldes pidada õiglase kaubanduse kohvi müüki Eestis kasinaks. Kui mujal on see osakaal kogu kohvi müügist 10–20%, siis meil ilmselt ei küündi see protsendinigi. Samas leiab Mikelsaar, et Eestigi näitaja võiks vabalt olla 2–3%, kui sedasorti kohvi marketites rohkem müügil oleks ja ka 10% piir oleks võimalik. Loodusjõu poed müüvad omaniku sõnul õiglase hinnaga kohvi nii 20 000 krooni eest kuus.

Seda, et juurdehindlust pole, ma väita ei saa. Aga üritame hinda mitte üles kruvida.

Priit Mikelsaar, OÜ Loodusjõud omanik ja juht

Õigluse huvides tuleb öelda, et õiglase kaubanduse märki kandev Sati kohv on suurematest poekettidest müügil juba Selveris ja Rimis. Näiteks Selveri kogu kohvimüügist moodustab Sati bränd ettevõtte teatel pakiarvestuses kokku 0,14% ja käibelt 0,37%. Niðitootena pakutava 250grammise kohvipaki hind on seal 67 krooni.

Mikelsaar toob ka ise kohvi sisse, ostes seda Hollandist ja Inglismaalt, kus asuvad kohvi röstivad ja pakendavad õiglase kaubanduse märki omavad vahendajad, kes toovad ube otse Brasiilia väikefarmidest. Sellest ahelast on välja jäetud kohvitootjamaa kokkuostjad ja eksportöörid. Mikelsaare selgituste kohaselt on selle kohvi puhul kilohind väiketootjale fikseeritud pikemas ajaks, see on 10–20% kõrgem kohvi maailmaturuhinnast. Lisaks makstakse osaliselt ette hooaja alguses.

Kohvist erinev on süsteem tee puhul. Tee tuleb suurtest istandustest, mille omanikel on palgatöölised. “Seal pole reguleeritud eelkõige mitte kilohind, vaid see, mis omanik maksab töölistele,” lausub Mikelsaar. Eestis lähtuvad kohvi ja tee hinnad toote maksumusest Hollandis või Inglismaal: “Seda, et juurdehindlust pole, ma väita ei saa. Aga üritame hinda mitte üles kruvida.”

Eesti Rohelise Liikumise õiglase kaubanduse projektijuhi Tiiu Sullakatko sõnul on teisedki kaupmehed kinnitanud tarbija teadlikkuse tõusu ja huvi õiglase kaubanduse toodete vastu.

Äkki on siiski õiglase kaubanduse märk üks turundustrikk, võiks ju mõni skeptik küsida. “Asi on ka usus kinni. Märk on siiski kaua toiminud,” tõdeb Sullakatko. Ta viitab nii toimivale tootjate kontrollsüsteemile kui ka Soome kogemusele, kus tõepoolest on tootja juures kohal käidud ja isiklikul tasemel otsekontakte loodud, mis võiks usaldusväärsust kinnitada.

Saada SMSigaSaada e-postigaTrüki