Kalapüüdjad pole otsustanud kalandusorganisatsiooniga ühinemist

Inno Tähismaa 28. november 2001, 14:16

Tänasel kohtumisel keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonnas polnud kaugpüüdjad veel valmis kindlalt ütlema, kas Eesti peaks Kirde-Atlandi kalanduskomisjoniga ühinema või mitte.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Ain Soome sõnul võtsid kaugpüüdjad mõtlemisaega ning esitavad oma seisukoha jaanuari algul.

Praegu on Eesti Kirde-Atlandi kalanduskomisjoniga koostööd tegev riik, kellel on koos teiste samas staatuses riikidega õigus piiratud ulatuses püüda ühise koostöökvoodi raames mereahvenat ja makrelli. Täieõiguslikuks liikmeks saamine annaks Eestile võimaluse hääleõigusliku riigina osaleda lähiajal Kirde-Atlandil reguleerima hakatavate kalaliikide - molva, meriluts, erinevad hailised, railised jt püügivõimaluste jaotamisel.

Soome sõnul paneb kaugpüüdjaid mõtlema Kirde-Atlandi kalanduskomisjoni kõrge liikmemaks, mis püügiõiguse tasuna tuleb püüdjatel endil tasuda.

Esialgsete arvutuste järgi kujuneb liikmemaksu suuruseks veidi üle miljoni krooni. Organisatsiooni aastaeelarvest üks kolmandik arvestatakse liikmemaksuna võrdselt kõigile liikmetele, välja arvatud neile, kelle rahvaarv on alla 300 000 (Island, Gröönimaa ja Fääri saared) ja kaks kolmandikku väljapüügi järgi.

Praegu kuulub Kirde-Atlandi kalanduskomisjoni kuus liiget - Euroopa Liit, Venemaa, Norra, Island, Poola ja Taani (kes esindab Fääri saari ja Gröönimaad).

Koostööd tegevate riikide staatuses on praegu lisaks Eestile veel Läti, Kanada ja Jaapan.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing