Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riigikontroll: Hasartmängumaksu laekumiste jagamine saab olla selgem

27. mai 2004, 11:19

Riigikontroll leidis hasartmängumaksust laekuvate summade jagamisel küsitavusi.

Riigikontroll auditeeris, kuidas toimub hasartmängumaksust laekuvate summade jaotamine spordi-, teadus-, haridus-, kultuuri-, laste-, noorte-, pere-, meditsiini-, hoolekandeprojektide ning vanurite ja puuetega inimeste projektide toetamiseks.

Auditi tulemusel nentis riigikontroll, et kuna riigil on liiga palju prioriteete, on ebaselge, miks üht projekti toetatakse ja samamoodi prioriteetidele vastavat teist projekti ei toetata. Tehakse ka toetamisotsuseid taotletust vähem raha eraldades, kuid selgitamata, kas algsed eesmärgid on üldse väiksema rahaga saavutatavad.

Auditijuht Liisi Uderi sõnul on vaja otsustada, mida konkreetsemalt tuleks hasartmängumaksust toetada: 'Prioriteetide üldsõnalisus võimaldab toetust taotleda paljudel, kuid enamik saab rahapuuduse tõttu eitava vastuse - isegi kui taotlus vastab prioriteetidele. Selgete prioriteetide määramine lihtsustaks nii taotlejate kui ka otsustajate tööd - taotlejatele annab see suurema kindlustunde, kas on toetust mõtet taotleda või mitte ning see lihtsustab ka nii ministeeriumi ametnike kui ka hasartmängumaksu nõukogu liikmete jaoks otsuste langetamist.

Kokkuvõttes on otsuseid raske põhjendada: valdav osa taotlusi vastab küll prioriteetidele, aga toetust ei saa.'

Riigikontroll leiab, et otstarbekam oleks lähtuvalt toetuse eesmärgist kitsendada valdkondade ringi ja näiteks igal aastal täpsustada aasta teemad. See oleks ühel ajal nii paindlik kui ka selgem ja läbipaistvam osalejate jaoks.

Raha eraldatakse Hasartmängumaksu Nõukogu otsusel, kelleni jõuavad taotlused läbi sotsiaal-, kultuuri- ning haridus- ja teadusministeeriumi. Koos projektiga esitavad ministeeriumid oma seisukoha toetamise vajalikkuse ja toetuse suuruse kohta. Tihti toetatakse projekte väiksema rahaga, kui taotleti, kuid reeglina ei küsitud, kas ja kuidas kavatsetakse väiksema summa eest eesmärke saavutada.

Riigikontrolli arvates peab seda aga tegema, kuna juhul kui ministeeriumid toetussumma vähendamise korral ei nõua taotlejalt uut eelarvet, siis pole teada, milliste kulude katteks raha kasutatakse. Ka võib raha vähendamine kaasa tuua selle, et taotleja peab kogu tegevuse ümber planeerima või hoopis ära jätma.

Samuti on Riigikontrolli hinnangul ebaefektiivne taotluste menetlemine. Ministeerium peab koos taotlusdokumentidega esitama ka kirjaliku arvamuse taotluse kohta. Kuna pole sätestatud, mis kujul arvamus esitada, on ministeeriumid kasutanud erinevat praktikat. Nii on toetuse maksmise ja menetlemisega seotud osapoolte rollid hägused - ministeeriumil on kohustus oma ettepanek esitada, aga nõukogul on õigus langetada lõplik otsus, arvestamata ministeeriumi seisukohaga ning erinevat seisukohta ei pea nõukogu ka selgitama.

Nii soovitas Riigikontroll kujundada ühtne praktika taotluste hindamiseks ministeeriumides ning määrata selgelt, mis kujul peavad ministeeriumid oma arvamuse esitama. Auditi käigus vastu võetud Hasartmängumaksu Nõukogu uus kodukord lahendas need probleemid.

Hasartmängumaksu laekus riigieelarvesse 2003. aastal 173,3 mln krooni. Sellest rahast eraldatakse 46% Eesti Kultuurkapitalile, 3,9% Eesti Punasele Ristile, 12,7% laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud regionaalprogrammide investeeringute toetamiseks. Riigikontroll vaatas ülejäänud 37,4% rahast, mis eraldatakse spordi-, teadus-, haridus-, kultuuri-, laste-, noorte-, pere-, meditsiini-, hoolekandeprojektide ja vanurite ning puuetega inimeste projektide toetamiseks. Auditi aruanne koos ministrite ja hasartmängumaksu nõukogu vastusega on avalikustatud <#Riigikontrolli kodulehel=http.//www.riigikontroll.ee>. Lähiajal on valmimas ka Punasele Ristile eraldatava raha kasutamise audit.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing