Möödunud aasta majanduskasv oli 9,8 protsenti (täiend.)

31. märts 2006, 09:33

Esialgsetel andmetel oli sisemajanduse koguprodukt 2005. aastal 9,8% suurem kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 2005. aastal jooksevhindades 164,9 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 134,0 miljardit krooni. Majanduskasv toetus peamiselt netoekspordile ja sisenõudlusele.

SEB Eesti Ühispank ökonomisti Hardo Pajula sõnul võis aastase kasvunumbri üsna täpselt ette aimata, sest kvartaalsed tulemused olid varem teada.

„Mis tulevikku puutub, siis seda mõjutavad Eesti tibatillukeses majanduses (meie 2005. aasta SKT on vaid kaks korda suurem kui Soome sama aasta jooksevkonto ülejääk) peaasjalikult välistingimused,” rääkis Pajula, kelle sõnul pidurdab maailmaturu intressimäärade jätkav tõus 2006. aastal meie majanduskasvu. „Ent kui väliskeskkond väga dramaatiliselt ei muutu, siis võib meie majanduskasv ka järgneval kolmel neljal aastal jääda 6 - 9 protsendi vahele,” lisas ta.

Tegevusalati mõjutasid SKP kasvu kõige enam töötlev tööstus, kinnisvara, rentimine ja äritegevus, veondus, laondus ja side ning hulgi- ja jaekaubandus, kokku oli nende tegevusalade lisandväärtuse osatähtsus lisandväärtuse kogusummas 61,8%.

Pajula arvates on Euroopa Liiduga ühinemine avardanud just madalamapalgaliste teenimisvõimalusi, madal töötus ja täitmata töökohtade arvu kiire kasv hoogustavad palgakasvu ja vähendavad pikemas perspektiivis rahvusvahelisel turul töötavate ettevõtete konkurentsivõimet. „Paari suure eksportija müügiraskused võivad aga siinset majanduskliimat juba üsna oluliselt mõjutada,” tõdes Pajula.

Tegevusalati suurenes 2005. aastal lisandväärtus püsivhindades eelmise aastaga võrreldes kõige enam finantsvahenduses (29,2%), hotellides ja restoranides (20,4%), ehituses (13,6%) ning hulgi- ja jaekaubanduses (13,2%). Järgnesid töötlev tööstus, veondus, laondus ja side ning mäetööstus. Lisandväärtus vähenes metsamajanduses (5,3%), kalapüügis (4,5%) ning põllumajanduses ja jahinduses (0,2%).

Tarbimise meetodil jooksevhindades arvutatud SKP-s vähenes 2004. aastaga võrreldes sisemajanduse nõudluse suhe SKP-ga 106,2%-st 103,8%-ni, mida mõjutas peamiselt kaupade ekspordi kiirem kasv võrreldes kaupade impordiga. Püsivhindades arvutatud SKP-s suurenesid eratarbimiskulutused, valitsemissektori lõpptarbimiskulutused ja kapitali kogumahutus põhivarasse, mis toetasid sisemajanduse nõudluse 9,6%-list kasvu. Kaupade ja teenuste eksport kasvas kiiremini kui import (vastavalt 21,3% ja 17,4%), mida põhjustas kaupade ekspordi kasvu suurenemine.

2005. aasta IV kvartalis oli SKP jooksevhindades 42,7 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 35,7 miljardit krooni ehk 11,1% suurem kui 2004. aasta IV kvartalis. Püsivhindades arvutatud sesoonselt korrigeeritud SKP suurenes 2005. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga 2,2%.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing