Eesti ühines rahvusvahelise punkrikütuse konventsiooniga

13. juuni 2006, 09:45

Eesti ühines rahvusvahelise punkrikütuse konventsiooniga, mis annab õiguse nõuda keskkonda reostanud laevaomanikelt ja nende kindlustajatelt kahjutasu.

Keskkonnaministeerium soovib punkrikütuse konventsiooniga ühinedes tagada riigile ning Eesti territooriumil kahju kannatanud isikutele õiguse saada piisavat ja kiiret hüvitist reostuskahjude eest, mille on põhjustanud laeval olev või laevalt pärinev kütus.

Õigus hüvitiseks on ka neil, kes rakendavad meetmeid kahju vältimiseks või vähendamiseks (laevavraki põhjast tõstmine ja kütusest tühjendamine, reostustõrjevahendite ja laevade valmisoleku tagamine jms).

Selleks, et olla võimeline tekitatud kahju hüvitama, peab laevaomanik asutama tagatisfondi või kasutama mõnda muud seadusega lubatud tagatist.

Konventsiooniga ühinemine tagab, et punkrikütuse reostus koristatakse ning kulud kaetakse rahvusvaheliste standardite kohaselt.

Eestil tuleb korraldada oma lipu all sõitvatele laevadele kindlustuse või samalaadse rahalise tagatise olemasolu kinnitava tõendi andmine ning kontrollida sadamasse saabuvate laevade tõendite olemasolu.

Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni raames koostatud punkrikütuse konventsioon võeti vastu 2001. aastal Londonis. Konventsioon pole veel jõustunud. Kui sellega on ühinenud 18 riiki, jõustub konventsioon aasta pärast.

Eesti ühinemise konventsiooniga kiitis heaks Riigikogu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing