Ametnike venitamine läheb maksma 1,6 miljardit krooni

Annika Matson 20. oktoober 2006, 06:40

Vohav bürokraatia, vastutuse hajumine ja
inimeste soov puhast vett juua andis üllatava tulemuse - algselt kokku 1,6
miljardi krooniseks plaanitud veeprojektid jäävad pooleli, kui ei leita
maksumaksja taskust teist sama palju lisaks.


Endise keskkonnaministri Villu Reiljani poolt Eesti suurimaks keskkonnaprojektiks nimetatud veeprojekt on ehe näide sellest, kuidas ametnikud ja poliitikud on projekti vedades jõudnud patiseisu. 1,6 miljardit krooni on nelja aastaga kaotatud ning mitte keegi selle eest ei vastuta.
Algselt pidigi projekt maksma 1,6 miljardit krooni, kuid veel enne, kui reaalne ehitus käima läheb, on selge, et teist niipalju on vaja leida lisaks. Miks? Sest projekti venimise ajal on ehitushinnad lakke tõusnud.

Hinnatõus - suur üllatus

Säherdune hinnatõus tabas projektidega seotud asjaosalisi ootamatult. "Ei, varem ei ole küll sellist hiigelhinnatõusu olnud," ütleb keskkonnaministeeriumi keskkonnaala asekantsler Harry Liiv. "Kallinemine on selle aasta märksõna."
Et ehitamine võib puhkeva kinnisvarabuumi valguses kallimaks minna, sellega projekte kirjutanud ametnikud ei arvestanud. Ka Liiv möönab, et projektid tehti 2003.-2004. aasta hindadega ning hinnatõusu neisse sisse ei arvestatud.

Ametnik: südi on projekteerijad

Rahandusministeeriumi asekantsler Renaldo Mändmets, kes kureerib Ühtekuuluvusfondi projekte rahandusministeeriumi poolt, heidab kivi hoopis projekteerimisfirmade kapsaaeda, kes tegutsenud lausa uskumatu aeglusega. "Projekteerijate suutlikkus oli küll pehmelt öeldes tagasihoidlik, tehnilist dokumentatsiooni tehti väga kaua, kuid elu läks ju vahepeal edasi, hinnad muudkui tõusid," räägib ta.
"Praegu on tõesti nokk-kinni-saba-lahti-olukord, polegi häid lahendusi," ütleb Mändmets. "Võib-olla saame projekte väiksemaks teha, kui mõne omavalitsuse välja lülitame, kuid siis peavad teised vallad jälle rohkem maksma."
Põhilised lootused on siiski 2008. ja 2009. aasta riigieelarvete peal, millest on ainuüksi neisse kolme projekti vaja lisaks saada kuni 1,6 miljardit krooni. Selle rahakraani avamine eeldab aga poliitilist otsust.

Süüdlast pole võimalik leida

Mõistagi ei ole tekkinud patiseisul süüdlast. "Kas on toimunud kuritegu, et peaks süüdlast otsima?" küsib asekantsler Liiv vastuseks küsimusele, kas tekkinud olukorras saab kellegi kui süüdlase peale näpuga näidata.
Omavalitsused: tehke või tina, meil rohkem raha pole
Rahaküsimuse muudab keeruliseks tõsiasi, et lisaraha torude vedamiseks peavad leidma ka 60 veeprojektidega liitunud omavalitsust, kes projektide toel endale puhtamat joogivett ja sujuvamat reovee äravoolu lootsid saada. Nimelt osalevad omavalitsused suurprojektides 10protsendilise omafinantseeringuga, kuid kui kogu projekt kallineb, tuleb ka neil rohkem raha välja käia.
Nii on 30 miljoni kroonise aastaeelarvega Lihula vald arvestanud, et veeprojekti läheb valla eelarvest 3,5 miljonit krooni. Nüüd aga küsib ehitaja Lihula valla veevärgi ehitamise eest 72 miljonit krooni ehk ligi kaks korda rohkem, kui selle eest kavatseti maksta. "Plaanisime 3,5 miljoni kroonise omafinantseeringu katmiseks palju laenu võtta," ütleb Lihula vallavanema asetäitja Aivo Männik. "Aga nüüd, kui tuleb välja, et peame rohkem maksma… Meil ei ole lihtsalt võimalik rohkem maksta, ei saa ju kogu valla investeeringuid vaid torude ehituseks suunata."
Projektist loobuda aga Männiku sõnul ka mingil juhul ei saa. "Me ei saa ju öelda Lihula inimestele, et ei tulnud välja, puhast vett ikkagi ei saa," ütleb ta.
Näiteks planeeritult ligikaudu 250 miljoni kroonine Matsalu alamvesikonna projekt läheb tunduvalt kallimaks, sest juba esimene suurem projekti raames toimunud ehitushange näitas, et ehitusfirmad küsivad töö eest ligi kolm korda rohkem, kui europrojektis selleks raha ette nähtud on.
Sama lugu on ka ASi Haapsalu Veevärk juhitava 164 miljoni kroonise projektiga, kus praeguseks on tehtud hankeid vaid 25 miljoni krooni eest. "Raha ei jätku kohe kindlasti," ütleb Haapsalu Veevärgi asejuhataja Algis Saar.
Hinna ajasid üles riigihanke tingimused
ASi Viimsi Vesi juhi Toivo Eensalu sõnul on tohutu hinnatõusu üheks põhjuseks riigihangetel ametnike poolt seatud ülikõrged nõuded.
Viimsi Vesi teeb Ühtekuuluvusfondi toel 204 miljoni kroonist projekti, tänu millele peaksid tuhanded Viimsi elanikud saama puhtama joogivee ning korraliku kanalisatsiooni.
Esimene pakkumine 2,5 korda oodatust kallim
ASi Viimsi Vesi esimene katse leida veetorustiku ehitaja, nurjus, sest kõige odavam pakkumine oli ligi 2,5 korda kallim, kui ettevõte selle eest maksta oli plaaninud. Miks ta nii kalliks läks? "Lugege Hans H. Luige kirjutist ehitusturu nn reeglitest. Ma ei tahaks täpsemalt kommenteerida, kui vaid seda, et hanketingimused olid lihtsalt liiga karmid," räägib Eensalu. "See pole ju normaalne, et 12 firmat võtab pakkumisdokumendid välja, kuid pakkumise teeb ainult neli firmat. Kuhu siis ülejäänud kadusid?"
Hanketingimused soosisid suuri firmasid
Eensalu sõnul töötasid riigihanke tingimused välja rahandus- ja keskkonnaministeeriumi ning KIKi ametnikud. Näiteks oli pakkujale tingimus, et tema ehitustööde käive viimase kolme aasta jooksul kokku ei tohi olla alla 300 miljoni krooni ja et viimase viie aasta jooksul oleks firma ehitanud peatöövõtjana vähemalt kaks 10 miljoni kroonist vee- ja kanalisatsioonitorustikku.
Viimsi Vesi teeb nüüd ühe suure hanke asemel mitu väikest ning mitte nii karmide tingimustega. "Loodetavasti lähiajal sõlmime esimese ehituslepingu, mis on täitsa mõistliku hinnaga," ütleb Eensalu.

Esialgu 1,6 mld krooniseks plaanitud veevärgiprojekt koosnes kolmest osast:

Emajõe-Võhandu valgala veemajandusprojekt
Maksumus 836 mln krooni, sellest 710 mln tuleb ELi abirahadest.
Projektiks saavad toetust AS Emajõe Veevärk, AS Põlva Vesi ja AS Võru Vesi, kokku on projektiga hõlmatud 28 omavalitsust. Kõik suuremad hanked on alles ees.

Matsalu piirkonna valgala veeprojekt
Maksumus 429 mln krooni, sellest 343 mln tuleb ELi abirahadest.
Projektiks saavad toetust AS Matsalu Veevärk ja AS Haapsalu Veevärk. Haapsalu kandis on viis hanget tehtud ning kulutatud 25 mln krooni.

Läänesaarte alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemid
Maksumus 335 mln krooni, sellest 268 mln krooni ELi abirahadest.
Toetust projektiks saavad AS Kuressaare Veevärk ja AS Kärdla Veevärk. Kuressaares on esimese etapi ehitustööde ja järelevalve lepingud sõlmitud eelmise aasta lõpus.

Allikas: KIK

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. October 2006, 06:39
Otsi:

Ava täpsem otsing