Kohus kuulutas välja Luterma pankroti

Hannes Sarv 20. aprill 2011, 00:00

Kruuda ise kaalub eilse määruse vaidlustamist. Samas tunnistas ta, et enne vaidlustamise otsust peavad nad veel kohtu põhjendustega tutvuma.

Kohtu põhjenduste üheks aluseks on Luterma vara vähesus. Kuigi bilansiliselt on Lutermal vara enam kui 53,5 miljonit eurot (837 miljonit krooni), siis halduri hinnangul pole selle väärtus kaugeltki nii suur. Põhiliselt koosneb see ebatõenäolisest nõudest teise pankrotis ettevõtte vastu ja tütarettevõtete osadest, mille väärtus Luterma pankrotihalduri Veli Kraavi hinnangul alla tuleks hinnata.

Seega pole ettevõttest, mis veel mullu omas Kalevi kommivabrikut ja Tere piimatööstust, suurt midagi alles jäänud. Kraavi sõnul ei saaks ka seda vähest, mis alles on, kiirelt rahaks pöörata. "Need põhivarad on mõned kinnistud, palju mööblit, natuke kunsti ja kontoritehnikat, mitmesugused nõuded - menetluskulud saavad vast kaetud," ütles Kraav. "Aga midagi likviidset ja hästi realiseeritavat, tundub, et ei ole," sõnas ta.

Väikeaktsionärid olid tõrjutud. Kui Kalevi ostis mullu hea raha eest ära norrakate Orkla, siis Tere piimatööstusega on segasemad lood. Aasta alguses liikusid piimatööstuse aktsiad Nordea panga esindajakontole, kus need on praeguseni. Veebruaris Äripäevale antud intervjuus sõnas Kruuda, et Tere kuulub siiski talle. "Need on finantstagatise kontol, et vaenulikult ei saaks keegi aktsiatele ligi. Pangal on vaja rahu. Teres on investeerimislaen ja laenu tagatiseks on panditud aktsiad," ütles ta siis.

Pärast ettevõtte börsilt lahkumist Luterma väikeomanikuks jäänud Arvo Nõgese sõnul võlglastest sellisel moel vabanemine Luterma suuromanike karmale ilmselt head ei tee. "Suuromanikud on end positsioneerinud mõne väärtuslikuma vara taha ümber," ütles Nõges. "Teisi aktsionäre sinna ei kutsutud, mind kaasa arvatud. Ja hulka võlausaldajaid ilmselt ka ei kutsutud. Eks kunagi Nor-

dea konto tagant hakkab selguma, kes Teret ikkagi omama hakkavad. Aga millal see selgub, kes seda teab," lisas ta.

Nõges möönis, et loomulikult pankrotiuudis talle rõõmu ei valmista. "Ma ikka veel lootsin, et äkki midagi muutub, aga ei muutunud," lausus Nõges. "Ütleme nii, et tuli see, mida karta oli."

Nagu veebruaris, märkis Kruuda ka eile, et valdava enamuse võlausaldajatega on Luterma viimase aasta jooksul kokkulepped saavutanud. Samuti märkis ta, et kompromissi oleks hea tahtmise korral võinud saavutada ka Luterma pankrotiavaldused esitanud Swedbanki ja ASiga Tartu Veevärk. "Ettevõtete pankrotti surumine ei pruugi tuua ka võlausaldajatele parimat lahendust," lisas Kruuda.

Lutermat ootab ees keeruline pankrotimenetlus. Tartu Veevärgi nõukogu esimees Veljo Ipits sõnas, et nemad otsisidki kompromissi. Ettevõte oli investeerinud Luterma võlakirjadesse, kuid Luterma neid ei lunastanud. Nende nõude suuruseks on 400 000 eurot (6,2 miljonit krooni). "Ma ei ole sugugi rõõmus selle üle, et üks sedalaadi ettevõte pankrotti läks," lausus Ipits. "Kui meie pakutud kompromissidele ja lahenduste otsimisele ei reageeritud, siis meil ei jäänud muud üle, kui pankrotiavaldus sisse viia. Ja ega me ei kiirustanud avaldusega," lisas ta.

Teine pankrotitaotleja Swedbank omab samuti lunastamata Luterma võlakirju. Panga pressiesindaja Mart Siilivask sõnas, et pank ootab võlausaldajate üldkoosolekut, kus haldur ettevõtte seisukorrast täpse ülevaate annab. "Enne seda ei ole pangal sisulist ja kogunõuete ülevaadet, ainult oletused. Me ei saa ajas ette joosta ja kommenteerida pelgalt oletuste või spekulatsioonide baasil," sõnas ta. Swedbanki põhinõue Lutermale on 4,6 miljonit eurot (72 miljonit krooni)

Kraavi sõnul ootab Lutermat ees keeruline pankrotimenetlus - vaadatakse üle tehingud ja proovitakse need võimalusel tagasi pöörata. Eelkõige puudutab see Teret. Aga lisaks on Lutermal pooleli kümmekond kohtuvaidlust, mis samuti tuleb lõpuni käia. Täpsemalt pannakse edasised plaanid paika mais, kui toimub võlausaldajate esimene üldkoosolek.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:51
Otsi:

Ava täpsem otsing