Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Surve Putinile Timtšenko kaudu
USA kehtestas sanktsioonid Vene miljardärile Gennadi Timtšenkole ning väitis, et president Vladimir Putinil on ärimehe energiamüügi firmas Gunvor Group Ltd otsesed finantshuvid.
Ehkki firma teatas, et Timtšenko on juba kogu oma osaluse partnerile Torbjörn Törnqvistile ära müünud, võivad USA sammud vähendada naftatootjate, naftakauplejate ja pankade soovi firmaga äri ajada, seades löögi alla miljardite dollarite väärtuses lepinguid, vahendas agentuur Bloomberg.
Timtšenko oli üks neist 20 isikust, kelle USA neljapäeval sanktsioneeritavate isikute nimekirja lisas. USA ei luba neid isikuid riiki, külmutab USAs nende varad ja keelab äritegemise USA firmadega.
Gunvor on maailma üks suurimaid toormega kauplejaid, aastal 2012 oli firma tulu 93 miljardit dollarit ja puhaskasum 301,1 miljonit dollarit. Töötajaid on firmal üle 1600 ja lepingud toorme hankimiseks enam kui 35 riigiga. Firmat juhitakse Genfist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Timtšenko ja Törnqvist lõid Gunvori 2000. aastal, et vahendada Venemaa toornafta tarneid. Omavahel tuttavaks said nad eestlaste kaudu, kirjutas Äripäev 2011. aastal. Törnqvist tuli Eestisse 1990ndate keskpaigas Endel Sifi kutsel üles töötama N-Terminali naftakauplemise haru. Siin tekkisid tal sidemed Timtšenkoga, kellega koos 2000ndate algul jõuliselt siseneti Venemaa naftaekspordi ärisse.
Gunvori tõsisem areng algas aastal 2003, kui Jukose suuromanik Mihhail Hodorkovski arreteeriti ja tema firma järk-järgult hävitati. Gunvor sai enda kätte enamiku Jukose naftavoogudest.
Gunvori logistikat korraldab Eestis tegutsev AS Tarcona, mis on siin tuntud ka kui kõrge palga maksja - enam kui 4000 eurot kuus.
Järgnevatel aastatel on Gunvorist saanud oluline tegija ka maagaasi turul, samuti söe ja muude energiakandjatega kauplemises. Viimasel ajal on firma omandanud ka infratsruktuuri ettevõtteid. Wall Street Journal kirjutab, et Gunvorile kuulub või on osalus kahes Venemaa naftaekspordi terminalis, samuti rafineerimistehases Belgias ja Saksamaal. Samuti kuulub firmale USA tütarettevõtte Pinesdale LLC kaudu 33% söekaevandusest Montanas.
"Timtšenko tegevus energiasektoris on otseselt seotud Putiniga," teatas eile USA rahandusministeerium. "Putin on investeerinud Gunvorisse ja võib omada juurdepääsu Gunvori rahadele."
Gunvor eitas neid väiteid, teatades, et Putinil pole Gunvoris kunagi osalust olnud.
"Igasugune teistmoodi arusaam on täiesti ekslik ja pöörane," teatas firma.2009. a oli Timtšenkol suur vaidlus ajakirjaga Economist, kus ajakiri aktsepteeris lõpuks Gunvori kinnitused, et ei Putinil ega teistel Venemaa kõrgetel ametiisikutel pole Gunvoris osalusi, kirjutas Wall Street Journal.
Kommenteerides Timtšenko osaluse müüki Törnqvistile teatas firma, et tehing leidis aset kolmapäeval eeldavate sanktsioonide kartuses, et tagada firma tegevuse tõrgeteta jätkumine. Tehingu tingimusi ei avalikustatud.
Enne müüki kuulus Timtšenkole firmas 44%, mis tagab kontrolli 50% hääleõiguslike aktsiate üle.
Firma ise sanktsioonide alla ei läinud, kuna Timtšenko osalus oli alla 50%, teatas USA rahandusministeerium.
"USA on kehtestanud Venemaa vastu esimesed sanktsioonid, mis on seotud naftaga," kommenteeris Bloombergile Šveitsi analüüsifirma Zug tegevdirektor Olivier Jakob. "Naftaturgu pole Ukraina kriis seni eriti mõjutanud, kuid see hakkab vaikselt pilti muutma."
Timtšenko oli endine Nõukogude Liidu väliskaubandusministeeriumi ametnik, kes hakkas tegelema naftakaubandusega ning kohtus Venemaa praeguse presidendi Vladimi Putininga üheksakümnendatel, kui viimane vastutas Peterburi linnavalitsuses välismajandussuhete eest.
1999. aastal sai Timtšenkost Soome kodanik, aastast 2012 on tal jälle Venemaa kodakondsus. Bloombergi miljardäride indeksi järgi on tema varanduse suurus 8,4 miljardit dollarit.
Timtšenkol on osalused ka Venemaa suurimas sõltumatus gaasitootjas OAO Novatek ja kemikaalide tootjas OAO Sibur.
Venemaa majanduslehe Vedomosti andmetel ei plaani Timtšenko enda osalusi Novatekis ja Siburis ära müüa. Novatekis on Timtšenkol 23,5 protsendiline osalus ning Siburis koos Novateki äripartneri Leonid Mihelsoniga 82,5 protsenti. Timtšenko ettevõtte Volga Resuorces esindaja ütles ajalehele, et Timtšenkol ja Volga Resuorcesil pole USAs aktsiaid ega muud vara.
Novateki aktsia odavnes Londoni börsil USA sanktsioonide teate järel 5%, Gunvori 2018. a tagasimaksmisele kuuluvate võlakirjade tootlus kerkis 2,48 protsendipunkti võrra, 9,59 protsendile, mis on kõrgeim näit läinud aasta maist.
Timtšenko osaluse müük Gunvoris suurendab Törnqvisti osaluse 87%-le. Törnqvist, kes oli endine BP töötaja ja naftakaupleja, alustas Timtšenkoga koostööd 1997. aastal. Törnqvist on ise samuti miljardär - Bloombergi miljardäride indeksi järgi on tema vara suurus 3,3 miljardit dollarit.
"Sanktsioonid muudavad nende elu keeruliseks, kuna inimesed ei pruugi nendega tehinguid teha, kartes, et nende finantstehinguid võidakse piirata," ütles Bloombergile Massachusettsi strateegiliste energia- ja majandusuuringute keskuse juht Michael Lynch. "See ei tapa neid, kuid teeb nende ärile märkimisväärset kahju."