Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Välismaal teenib paremat intressi

    Eesti pangad maksavad hoiustajatele teiste Euroopa riikidega võrreldes väga madalat intressi.

    Kuigi uudis inflatsiooni kukkumisest 0,2 protsendile peaks silmad särama panema kõigil hoiustajatel, kahvatub see rõõmusõnum Eesti rekordmadalate intressimäärade taustal. Jätkuvalt Euroopa riikide üht madalaimat protsenti põhjendavad pangad vähese konkurentsi ja hoiuste lühiajalisusega.
    Luksemburgis teenib veel vähem
    Euroopa Keskpanga läinud nädalal avaldatud statistika järgi oli Eesti kodumajapidamiste kuni aastase tähtajaga hoiuste keskmine intressimäär 0,38%, edestades üksnes Luksemburgi. Eurotsooni kõrgeimat ja Eesti pankade keskmisest pea kümme korda kõrgemat intressi maksavad hoiustajatele Rumeenia ja Bulgaaria pangad.
    Nordea Balti säästmis- ja investeerimistoodete üksuse juht Ege Metsandi selgitusel deponeerivad eestlased eelkõige väga lühikeseks perioodiks ja seetõttu on lühiajaliste intressimäärade mõju keskmise kujunemisele väga suur. “Lääne-Euroopas on säästmine ja investeerimine rohkem levinud ning võib oletada, et kasutatakse pigem pikemaajalist hoiust ja sellest johtuvalt on ka keskmine intressimäär kõrgem,” leidis ta.
    Raha hulk arvelduskontodel kasvab
    Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja Jana Kask ütles, et euroala riikides on Euroopa Keskpanga intressitase kõigile võrdne, kuid erinev on pankade võime turult vahendeid kaasata. Samuti on Eestis kasvanud säästmine ning kuna hoiuste kasv on olnud laenuportfelli kasvust kiirem, siis on laenude-hoiuste suhe alanenud.
    Kase kinnitusel on 60% Eesti majapidamiste hoiustest arvelduskontodel ning kuna madal intressimäär ei motiveeri tähtajalisele hoiusele raha paigutama, kasvab heitlike finantsturgude valguses see number tulevikus arvatavasti veelgi.
    Pankadel pole vaja hoiuseid juurde otsida
    LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu märkis, et kuna laenude ja hoiuste suhe on paigas, ei ole pankadel vaja hoiuseid juurde otsida. Pigem tegeletakse intressikulu vähendamisega ja hoiuseintresside alandamisega, et panga efektiivsust suurendada. “Madalad hoiuseintressid on kinnituseks, et Eesti pangandussektor on tugev,” toonitas ta.
    Lisaks majandusolukorrale sõltub konkreetse valuuta intressitase Metsandi sõnul riigi keskpanga baasintressist, panga krediidimarginaalist ehk panga üldisest finantseerimiskulust ja pankadevahelisest konkurentsist. OECD 2010. aastal tehtud uuringu põhjal eestlased hoiustamisel erinevaid võimalusi ei kaalu ja lepitakse vaid kodupanga pakutuga. Metsandi soovitab uurida ka teiste pankade võimalusi ning aidata seeläbi tugevdada konkurentsi pangandusturul.
    Puudub säästmise kogemus
    Tõsiasjast, et eestlased hoiavad suuri rahasummasid hoiustel ja arvelduskontodel, võib Metsandi sõnul järeldada, et inimestel puudub veel piisav kogemus ja oskus olla oma säästudele parem peremees. “Inimesed pole teadvustanud võimalusi, mis lubaks osa rahast pikemaks perioodiks kõrvale panna, suunates selle näiteks investeerimisportfelli või vabatahtlikku pensionifondi,” möönis ta.
    Kõigis ELi riikides on nii ettevõtete kui ka eraisikute  hoiused 100 000 euro ulatuses tagatud. Ideesse suunata oma lühiajalised säästud hoopis kümme korda kõrgemat intressi pakkuvate Bulgaaria või Rumeenia pankade hoiustesse suhtusid Eesti pankurid skeptiliselt.
    Välispank kas keeruline või riskantne
    Kilu kinnitusel on Lääne-Euroopa pankades konto avamine äärmiselt keeruline ning ka riskantne. “Ma ei tea küll ühtegi inimest, kes julgeks hoiustada Rumeenias, kohalikus pangas ja kohalikus valuutas,” märkis ta. “Valgevene pankadel on veel kõrgemad hoiuseintressid ja see on meile hulga lähemal, aga ka seal ei julge keegi hoiustada.”
    Sama meelt oli Metsandi, kelle hinnangul tuleks enne välispankadesse hoiustamist koduturul kõik võimalused ära kasutada. “Kui eksisteeriksid sellised arbitraaživõimalused, kus sama riskiga saab rohkem tulu, siis oleks need juba ammu ära kasutatud,” tõdes ta.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kui riigikaitsemaks, siis nüüd, aga kärped enne
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow Jones ja S&P 500 hoiavad tõusutrendi, kuid tarbijaid hirmutab inflatsioon
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis reedel, lõpetades kaheksanda järjestikuse võiduka päeva ja registreerides oma parima nädala 2024. aastal.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis reedel, lõpetades kaheksanda järjestikuse võiduka päeva ja registreerides oma parima nädala 2024. aastal.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eksport kahanes märtsis kuuendiku jagu
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Postimees sai loa müüa suure osa reklaamifirmast
Konkurentsiamet andis Postimees Grupile loa müüa suurema osa otsepostitustega tegelevast reklaamifirmast Target Master.
Konkurentsiamet andis Postimees Grupile loa müüa suurema osa otsepostitustega tegelevast reklaamifirmast Target Master.