Aasia rikkaim mees müüb Hiinas vara

Tänaseks enam kui 30 miljardi dollarilise varandusega Li hakkas mandri-Hiinasse investeerima 1990ndate alguses ehk palju enne seda, kui see muutus masside seas trendikaks. Nüüd tahab Li Hiinast välja, täielikult, vahendab Simon Black portaalist Sovereign Man.

Alates läinud aasta augustist on ta müünud miljardite dollarite eest Hiina varasid. Viimane oli Pekingi kaubanduskeskus Pacific Place 928 mln dollari eest, tehing allkirjastati mõne päeva eest. Kui see diil saab lõpule viidud, pole Lil jäänud mandri-Hiinasse ühtegi suuremat kinnisvarainvesteeringut.

Ta ei ole inimene, kes on saanud argusega rikkaks. Kuid mida ta näeb, millele teised ei pööra tähelepanu? See on lihtne. Hiinas on krediidikitsikus.

Aastatepikkuse seninägematu rahapakkumise kasvu järel on majandus viidud olukorda, kus Hiina valitsus püüüab meeleheitlikult kontrollida krediidikasvu. JPMorgani analüütikute hinnangul moodustab Hiina varipangandus 84% SKPst. IMFi andmeil ulatub Hiina erasektori krediit 230%ni SKPst. Vaid paari viimase aastaga on see kasvanud 100%.

Ajalooliselt on sellised kasvumäärad toonud pea alati kaasa ränga finantskriisi. Hiina juhid teevad kõik, et saavutada pehme maandumine. Kui nad on edukad, näeb maailm vaid maailma majanduskasvu, aktsiate, kinnisvara ja tooraine hindade kukkumist. Kui see ebaõnnestub, muutub kõrvaltoime epideemiaks.

See ei ole nii tähtis Aasia kinnisvaramogulile Li Ka-Shingile. Isegi, kui te ei erista Guangzhoud Hangzhoust ja Quanzhoust, tunneb mõju kogu maailm.

Võtame näiteks Tšiili. Tšiili on maailma juhtiv vasemaagi kaevandaja ja Hiina on tema tippklientide seas. Kui Hiinas toimub oluline majanduskasvu aeglustumine, kukub vase hind oluliselt. Selle tegajärjel aeglustub Tšiili majandus. Viimastel kuudel on Tšiili peeso langenud USA dollari vastu ligi 10%. Keskpank kärbib intressimäärasid, et elustada majanduskasvu. Sarnased sündmused arenevad kogu maailmas.

Arvestades olulist krediidikitsikust koos kaugele ulatuvate tagajärgedega maailma suuruselt teises majanduses, maailma suurimas tootjas ja USA dollarireservide suurimas hoidjas, võiks see olla pidevalt ajalehtede esikaane uudis. Kuid ei ole.

Enamus traditsioonilisi investoreid pole teadlikud, et see, mis Hiinas toimub, avaldab nende investeerimisportfellile suuremat mõju, kui Janet Yelleni ja Barack Obama poliitika kokku.

Inimesed, kes seda ei näe ja jätkavad ostmist kõigi aegade tipptasemete lähedalt, võivad näha, kuidas nende portfellid pöörduvad kiiresti alla.

Li Ka-shingi ärihuvid ulatuvad ka Eestisse. Mõne aasta eest paigutas ta koos teiste investoritega Eesti idufirmasse Guardtime pea kuus miljonit eurot. 2006. aastal loodud Guardtime pakub matemaatikal põhinevat ajatempli teenust, millega on võimalik tõendada andmete päritolu, loomiskuupäeva ja autentsust.