Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Indrek Neivelt: pensionifondid ostku põllumaad

    Pankur Indrek Neivelti sõnul võiks põllumajandusettevõtted müüa maa pensionifondidele ja olla ise rentnikuks, siis saaksid maaharijad ka reaalset raha investeeringute tegemiseks.

    Esmakordselt käis Neivelt selle idee välja viie aasta eest. Nüüd kommenteeris ta teemat Äripäeva erilehele Põllumajandus ja ütles, et arvab tänagi samamoodi.
    "Vaatasin siis, et meie tublid pensionifondide juhid investeerisid oma raha a´ la Itaalia riigi võlakirjadesse. Nad olid õpikutest lugenud, et riigi võlakirjad, eriti ELi riikide võlakirjad, on praktiliselt riskivabad. Ja tootlus oli korralik. Likviidsusest rääkimata," meenutas ta.
    Samal ajal müüsid Eesti maaomanikud põllumaad, ostsid itaallased, rootslased, soomlased jt välismaalased. "Neil on meist suuremad kogemused kapitalistlikes tingimustes majandamises. Maa tootlus, kui jätta kõrvale hinnatõus, on väga madal. Aga hinnatõus on puhas spekulatsioon. Likviidsus on ka viletsam kui Itaalia võlakirjadel. Selles mõttes võis fondijuhist aru saada. Teda hindavad meiesugused tulevased pensionärid ju kvartali ja aasta tulemuste põhjal. Tootlus loeb," selgitas endine Hansapanga juht.
    "Kui nendele tegevustele samaaegselt vaadata ja mõeldes pensionile, tundus see tegevus üsna jabur. Maa on ikka toitnud ja toidab ka tulevikus. Aga me vahetame maa mingite võlakirjade vastu. Ja nende riikide võlakirjade vastu, kes tegelikult seda teenindada ei jaksa," kommenteeris Neivelt.
    Sealt sündiski pankuril mõte, et maa võiks osaliselt kuuluda siinsetele pensionifondidele. "On vähemalt reaalne vara. Ja need maad võiks põllumeestele rendile anda. Ja maaharijal peaks olema eelisostuõigus. See oleks õiglane ja loogiline lahendus," lisas ta.
    Aasta Põllumees 2013 ja piimakarjakasvataja Tõnu Post Saaremaalt Kõljala Põllumajanduslikust OÜst arvab, et pensionifondidele võiks põllumees müüa 49% ja enda kätte jätta 51% maast. Leping võiks olla näiteks kümne aasta peale. Põllumehele peab jääma kindlus, et tema maad tema vastuseisust hoolimata edasi ei müüdaks.
    Posti sõnul on täna üha enam põllumaa rendihinda seotud Euroopa Liidu toetuse ehk nn ühtse pindalatoetusega. Pensionifondide mängutuleku korral võikski Posti sõnul nende huvi või tootlus olla siis 49% sellest ühtsest pindalatoetusest.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Üha enam inimesi käib tööl autoga, ühistransport ja jalutamine jäävad kaugele maha
Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra, ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.
Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra, ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.