Uudised
Mari Mets
9. juuni 2014 kell 7:52

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa majandus varjusurmaeelses faasis

Euroopa majandus on LHV panga analüütiku Heido Vitsuri sõnul tervikuna varjusurmaeelses faasis ning lähiajal Eesti SKP-l paranemist pole loota.

Paari nädala eest avaldatud info Eesti esimese kvartali 1,9protsendisest majanduslangusest korrigeeris statistikaamet täna 1,4protsendiseks. Vitsuri kinnitusel on parandus vaid viiepromilline ega mõjuta meid eriti.

SKP statistika pole tema sõnul kunagi momentaanne ega täpne, ega saagi selleks, kuna sisaldab palju tuletatud näitajaid. "Väga raske on arvutada SKPd mikroettevõtete puhul ja sellises väga avatud majanduses nagu Eestis, sest kõikide väikeste tehingute käiku ei suuda keegi jälgida, palju tuletatakse vaatluse põhjal. Peame leidma väikeettevõtete müriaadis indikaatorettevõtted ja neid jälgima," ütles ta.

"Näiteks Indias ja Hiinas oleks majanduskasvu niimoodi hulga kergem arvutada, sest 75% majanduse kogutoodangust teeb ära suurtööstus, Eestis aga pole ühtegi nii suurt ettevõtet, mida saaks universaalseks indikaatoriks võtta," lisas Vitsur.

Esialgsest väiksem majanduslangus ei oma tema sõnul sisuliselt suurt erinevust. "Pool protsendipunkti tundub küll palju, veerand esmalt välja hõigatud langusest jäi tegelikult ju ära, aga kui palju me siis ikka elus viie promilli peale mõtleme, see ei mängi erilist rolli," selgitas analüütik.

Eesti kannatab Skandinaavia viletsusesEesti majandusliku tugevuse taga on Vitsuri sõnul olnud seni Soome ja Rootsi, kuid praegu on nad – mõnda Lõuna-Euroopa riiki välja jättes – Euroopa Liidu kõige nõrgemad. Läti ja Leedu aga paiknevad teistsuguses majandusruumis ning Leedu naaber Poola on praegu üks euroliidu tugevamaid, seega läheb ülejäänud Baltimaadel meist paremini.

"Lisaks on Leedu olnud viimasel viiel aastal investeeringute maaletoomises oluliselt edukam kui Eesti. Leedukad on olnud agressiivsed ja sihtotstarbelised, pole pannud energiat üldistesse loosungitesse, vaid on konkreetselt töötanud, rikkudes paljusid meie poolt pühaks kuulutatud põhimõtteid. Nad on teinud erandeid näiteks selle osas, milliseid soodustusi investoritele pakkuda," selgitas ta.

"Eesti laevad jällegi on väiksemate maksude nimel vist juba kõik Lätti kolinud. Me ise saeme oma põhimõtetega seda oksa, millel istume. Teised teevad erandeid ja nokivad tera-teralt meie eest investeeringud ära," lisas Vitsur.

Petlik väike tööpuudusLisaks ütles LHV analüütik, et oleme Eestis küll rahul siinse neli protsenti ELi keskmisest madalama tööpuudusega, kuid samas on meil palju vabu töökohti, mida me ei suuda täita põhjusel, et need kohad on jäänud vabaks Soome minejaist.

"Soome andmetel maksavad 60 000 meie inimest Soomes sotsiaalmaksu, see on ju üks kümnendik meie tööjõust. Meil võib olla töökohti palju tahes, aga tulu nendest jääb praegu ju SKPst puudu. Sellistes tingimustes keeldub järjest rohkem eestlasi siin töötamast," lausus ta.

Siiski on Vitsuri sõnul meil Läti ja Leeduga võrreldes üks objektiivne pehmendav asjaolu. Nimelt on Eesti on energiat eksportiv maa, Läti ja Leedu aga importivad. Viimane soe talv küll aga tuli just seetõttu neile kasuks ja meile kahjuks.

Kahetised signaalid varjusurma eelEestis pole indikaatoreid, mille põhjal võiks otsustada majanduse suundumise üle, sest signaalid on Vitsuri sõnul vastuolulised, kuid keskeltläbi on foon praegu halb. "Piimatööstus küll teatas, et neil läheb Venemaal nii et mühiseb, kuid ülejäänud majanduse vaatevinklist on Soomes olukord jätkuvalt halb ja räägitakse, et veel halvem, kui esialgu eeldati. Seega töötavad mõned suunad normaalselt, mõned aga raskustega," ütles ta.

"Ega Euroopa keskpank ei astunud ilma asjata pretsedenditut sammu, muutes intressimäära kommertspankadele negatiivseks. Euroopa majandus tervikuna on varjusurmaeelses faasis, aktiivsus on madal ja ilma tugevate stiimuliteta selle taastumist loota ei tasu. Intressimäära alandamine võib seda aktiveerida, aga Eestis ei ilmne selle mõjud nagunii vahetult, vaid ikka viibega. Teises kvartalis veel eriti suurt muutust küll loota pole," sõnas Vitsur.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.