Suure maksupetturi leebe karistus

Juunis mõistis Harju maakohus kokkuleppemenetluses süüdi suurejoonelise käibemaksupettusega tegelemiseks kuritegeliku ühenduse loonud Oleg Belokrõlovi ja tema üheksa kaasosalist, kelle tegevuse tõttu jäi riigil saamata 30,2 miljonit eurot. Sellest summast sai riik reaalselt tagasi umbes veerandi, pettust juhtinud Belokrõlov sai tingimisi vanglakaristuse. End töötuks nimetav Belokrõlov sõitis kohtuotsust kuulama Lätis registreeritud valge Bentleyga.

„Kahju on suur, aga otsus pole selline, et paneks õiglust tunnetama,“ ütles maksuameti peadirektor Marek Helm. Tema sõnul pole aga karistuse määramine maksuameti kätes ja kellegi teise tööd ta kritiseerida ei taha – maksuameti ülesanne on vaid pettusi võimalikult hästi uurida. See-eest annavad Helmi ütlust mööda hinnangu ühiskond ja ettevõtjad. „Ma loodan, et otsuse järeldused ja hinnangud alles kestavad ja nii lihtsalt seda ei jäeta,“ ütles ta.

Helm lisas, et on siiski positiivne, et maksuamet suutis Belokrõlovi maksupettust lõpuni uurida. Kuna Belokrõlovi nimi ei jooksnud materjalist kuskilt otse läbi, võttis uurimine aega mitu kuud. Belokrõlovi maksupettuse näide on Helmi sõnul nagu õpikust võetud. „Sisuliselt vähem kui aastaga 30 miljonit eurot,“ ütles ta.

Kuigi kunagi ei saa teada, kas tuvastatakse kõik maksupettused, on Helmi sõnul üldiseks maksupettuste mahuks hinnatud üle 200 miljoni euro aastas. Probleem pole aga mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas, kus on käibemaksupettused Helmi ütlust mööda nagu tööstus omaette.

„Kahjuks on maksupettused levinud. Pole hirmu, et uurimiskomisjon oleks selle koha pealt töötu,“ ütles Helm. Viimati jõudis maksuamet suurpettuse jälile maikuus – esialgsete andmete järgi jäi toiduõli hulgikaubanduses toime pandud käibemaksukelmuses riigile maksudena laekumata üle 900 000 euro.

Endine maksuameti peadirektor ja rahandusminister, riigikogu liige Aivar Sõerd märkis, et sügisel, kui algavad riigikogu istungid, tuleks Belokrõlovi juhtumi kohta justiitsministrilt aru pärida. „Antud kaasuse puhul tekib küll küsimus, kuidas ikka neid kokkuleppemenetlusi tehakse,“ ütles ta. Sõerd selgitas, et tavaolukorras, kui tegemist on maksualase haldusõiguse rikkumisega, mitte kriminaalasjaga, peab maksumaksja tasuma riigile kogu maksmata jäänud maksusumma koos intressidega. Kui tegu on tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidumisega, võivad intressid ulatuda kuni viie aastani.

Kriminaalasja puhul on aga Sõerdi sõnul juures veel ka kriminaalkoosseis, organiseeritud kuritegelik tegevus, fiktiivsed dokumendid ja tehingud, mis on kõik raskendavad asjaolud võrreldes maksuseaduse rikkumisega, kus kriminaalkoosseis puudub. „Siin on ühiskonna seisukohast palju suuremat kahju tekitanud tegevus, aga tasuda tuleb vaid veerand tasumisele kuuluvast maksusummast,“ märkis Sõerd.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et kohtu otsust tal arvustada ei sobi. Küll aga tahaks ta näha, et ühiskond suhtuks maksukurjategijatesse samamoodi kui tasku- ja korterivarastesse. „Kuni nad varastatud rahaga seltskonnas aktsepteeritud liikmed on, tasub varastamine ennast nende jaoks ära,“ ütles Ligi.

Põhja ringkonnaprokuröri Martin Tuuliku sõnul polnud Belokrõlovi kriminaalmenetluse otsene eesmärk maksutulude ja -võlgade sissenõudmine, mida teeb maksuhaldur, vaid kuritegude avastamine ja tõestamine ning süüdlaste karistamine ja kriminaaltulu konfiskeerimine.

Antud juhtumi puhul said Tuuliku sõnul need eesmärgid täidetud kiiresti ja tulemuslikult – aega kulus selleks vähem kui aasta. „Mahukate ja rahvusvahelist mõõdet omavate maksukuritegude puhul on see pigem erand kui reegel,“ ütles ta.

Kohus mõistis Oleg Belokrõlovile karistuseks viis aastat ja neli kuud vangistust, millest 107 päeva oli ta vahistatud. „Seega on ta saanud lisaks tingimisi vangistusele ka šokivangistuse,“ märkis Tuulik. Pikk tingimisi vangistus samuti pika katseajaga peaks Tuuliku sõnul ära hoidma, et süüdimõistetu paneb tulevikus toime uusi kuritegusid.

Tuuliku sõnul võeti kokkulepete sõlmimisel ja karistuse liigi ja määra puhul arvesse, et süüdistatavatel polnud varasemast kehtivaid kriminaalkaristusi. „Varem karistamata nii-öelda valgekraelistele kurjategijatele on ka suhteliselt lühiajaline šokivangistus sageli piisavalt karm karistus,“ ütles ta.

Tuulik lisas, et praegusel juhul pole riik kriminaalmenetluses sõlmitud kokkulepete järgi loobunud maksukahju sissenõudmisest ja summat on endiselt võimalik sisse nõuda. Maksuameti teatel analüüsitakse praegu samme, mida maksukahju kättesaamiseks teha. Samuti märkis Tuulik, et kuigi maksukahju sissenõudmine pole kriminaalmenetluse otsene ülesanne, on menetlus antud juhul maksunõuete täitmisele oluliselt kaasa aidanud ja riigile on laekunud miljoneid eurosid.

Maksupettuste karistusmäärad on piisavad Andres Anvelt, justiitsminister

Üks asi on kahju summa, teine asi aga karistus. Õiglustunde üle arutlemisel tuleks vaadata juhtumit tervikuna ja arvestada, et lisaks kriminaalkaristusele saab maksuhaldur kogu tasumata, kuid tuvastatud maksusumma maksumenetluses sisse nõuda.

Maksukelmuste puhul on karistusmäärast teinekord olulisemgi see, kas suudetakse leida riigilt väljapetetud raha ja see kurjategijatelt konfiskeerida. Tegu on kuriteoliigiga, mis toob riigile kaasa suuri kahjusid ning mille avastamine ja tõendamine on väga keeruline. Mida kiiremini pettus avastatakse, seda väiksemaks jäävad kahjud, suurem võimalus on leida tõendeid ja seeläbi ka tasumata maksud kätte saada.

Julgen öelda, et kehtivas seaduses ette nähtud karistusmäärad on piisavad. Praegu eristab karistusseadustik maksude tasumisest kõrvalehoidumist, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni 3aastase vangistusega (kui kahju ületab 320 000 eurot, siis kuni 5aastase vangistusega) ning maksukelmust, mis on karistatav 1-5aastase vangistusega (kui kahju ületab 320 000 eurot, siis 1-7aastase vangistusega). Konkreetse juhtumi eest mõistetava karistuse liigi ja määra otsustab muidugi kohus.

Kuivõrd maksude tasumisest kõrvalehoidumise ja maksukelmuse eristamine on õiguslikult küsitav ja on ka praktikas probleeme tekitanud, siis hiljuti vastu võetud karistusõiguse revisjoni eelnõuga nähakse alates järgmise aasta algusest ette üks kuriteokoosseis – maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine. Karistusmäärana on selle kuriteo eest ette nähtud rahaline karistus või kuni 5aastane vangistus, eriti suure ehk üle 400 000 eurose kahju korral1-7aastane vangistus. Seega tänasega võrreldes karistusmäära teatud tegude eest isegi raskendatakse.  

Oleg Belokrõlovi juhitavad ettevõtted vähendasid kütuste müügil tekkinud käibemaksukohustust metallide ja väärismetallide fiktiivsete ostutehingutega. Pettuse toimepanekuks kasutati ettevõtteid, millel oli majandustegevuse registris kütuse müügi ja tarbimise lubamise registreering.

Dokumentidest selgus, et ettevõtted soetasid aktsiisilaost kütust ja toimetasid kütuse aktsiisilaost välja. Tekkinud käibemaksukohustuse vähendamiseks organiseeritigi vääris- ja teiste metallidega seotud näiliste ostu-müügitehingute ahel, milles olid mitme riigi vari- ja puhverfirmad. Neil firmadel puudus reaalne majandustegevus ja need olid Belokrõlovi grupi kontrolli all.

Kokkuleppemenetluses mõisteti maksupetturist Oleg Belokrõlovile karistuseks nelja ja poole aasta pikkune tingimisi vangistus. Pettur oli vabatahtlikult nõus tasuma natuke üle miljoni euro, teise miljoni saab riik kinnipidamisel konfiskeeritud rahast ja kahe luksusauto, korteri ja kolme parklakoha müügist saadud summadest.

Belokrõlovi kaks käibemaksupettuses osalenud firmat maksavad karistusena 4,5 miljonit eurot. Ülejäänud 3,5 miljonit jäävad tingimisi kohaldamata, kui katseaeg edukalt läbitakse. Seega sai riik kurjategijalt reaalselt kätte umbes veerandi tasumata jäänud 30 miljonist eurost käibemaksust.