Maksuamet pani palliklubid tööle

Kui siiamaani on jalgpalliklubid saanud töötajatele vabalt stipendiume maksta, siis nüüd on maksuamet klubid luubi alla võtnud ja soovib näha ametlikke registreeritud töötajaid. 

Amet koostas uuringu, kus võrdles spordiklubide eelmise aasta esimest poolaastat 2014. aasta omaga ja nentis, et korv-, võrk- ja jalgpalliklubidele lisandus töötajaid 20%, sealhulgas kõrgliiga palliklubides veel enam, keskmiselt 40% ning jalgpalliklubides 56% töötajaid. Võrkpalliklubides on maksuameti andmetel näha väikest langust.

Ka palgafond on maksuameti andmetel suurenenud 20%, kõrgliiga palliklubides 40% ning jalgpalliklubides 60%. Keskmise palga osas eriti muutusi pole aga toimunud. "12 aastat töötanud stipendiumide mudel lüüakse paari kuuga uppi, mingeid üleminekuperioode pole, kompensatsioonimehhanisme ka pole," oli Tartu Rocki korvpallidivisjoni direktor Andres Ottender rahulolematu.

Ta tõdes, et ka nende klubi on pidanud ümberkorraldusi tegema. "Kuid meie klubis pole ainult korvpall, me oleme 17 alaliidu liikmed ja meil on ka treenerid, kool ja spordikool ja kergejõustik jm. Meil on sadakond treenerit, kes varem said stipendiumi, mis varasemalt ja ka siiamaani mõningase tõlgenduse järgi on legaalne," rääkis Ottender.

Kuigi stipendiumid on mingitel tingimustel Ottenderi sõnul hetkel veel ka lubatud, siis on palliklubid asunud töötajaid ümber registreerima töötajateks. Ottenderi sõnul tehakse seda hirmust, et ei mahuta maksuameti kitsa tõlgenduse raamidesse stipendiumi osas. Kardetakse, et võetakse kõik treenerid ette ja vaadatakse, kelle tegevus on rohkem töötegemine ja kelle oma arendamine. "Meie klubis on need muudatused olnud valdavalt seotud treeneritega," lisas Ottender.

"See on raske ja toob kaasa palju pragmaatilisi probleeme. Töölepingul on teised kohustused, kui stipendiumil.  Kui stipendium oli varem maksuvaba, siis töölepingu pealt tuleb maksta palju makse, lisaks palgata ka teine raamatupidaja, samuti muud administratiivsed kulud," seletas Ottender  muudatustega kaasnevaid kulusid. Summat ta veel öelda ei osanud, kuid nentis, et lisanduvad kulud saavad olema väga suured , kohati 70-80% lisakulu. See võib pikas plaanis viia klubid Ottenderi hinnangul nõrgemale tasemele, sest ei suudeta parimaid mängijaid endale enam osta.

Ta rõhutas, et asi pole kunagi olnud selles, et spordiklubid hoiaksid maksude maksmisest kõrvale, tegemist on ka siiani olnud legaalse ja seaduses lubatud stipendiumi maksmisega.  "Maksuamet on teinud näidispoomisi, Kalev Cramo näiteks ja üks judoklubi. Teine suurem põhjus, mis klubid inimesi töötajateks ümber registreerivad on üldine korrastamise ja tähelepani juhtimise vajadus - sellega ma olen nõus, et spordiklubid vaatavad suhted oma inimestega üle ja viivad need vastavasse vormi," rääkis Ottender.

Samas rõhutas ta, et nördima paneb see, et ei ole üleminekuperioodi, isegi vastavat seadusemuudatust pole vastu võetud. "Maksuamet on riigiasutus ja nemad täidavad seadust. Kuid 12 aastat töötanud mudel luuakse paari kuuga uppi, võib öelda, et keegi loobib kaikaid kodaratesse. Riik annab sellega signaali, et meid pole vaja," oli Ottender korraldusest nördinud. Ta rõhutas, et riigikogu oleks võinud vastu võtta näiteks seaduse, et 2015. aasta 1. Jaanuarist alates on maksuvabade stipendiumide maksmine keelatud või selleks ajaks vaja see lõpetada. "Sellist seadusemuudatus pole olnud. Öeldakse, et see, mida palju aastaid on tehtud, seda enam ei tohi teha. Kui keelu aluseks oleks seadusemuudatus, siis poleks midagi, kuid kui  selle aluseks on ähvardamine kontrolliga, siis see on kurb. Kui see initsiatiiv tuleb maksuametist, on see okei, kui kuskilt kõrgemalt, siis näitab see seda, et riigile pallimängud pole oluline," rääkis Ottender.

Maksuameti teabeosakonna juhi Tõnis Kuuse sõnul eristub spordivaldkond teistest valdkondades selle poolest, et seal on aastaid kestnud probleem, kus stipendiumite nime all maksti tegelikult töötasu. "Teiste valdkondade puhul on probleemiks hoopis ümbrikupalga maksmine, mida MTA püüab vähendada töötamise registri abiga," seletas Kuuse.

Tema sõnul juhtis amet eelmisel aastal tähelepanu spordivaldkonnas levinud probleemile, kus palkade asemel makstakse töötasu stipendiumitena. "Meie eesmärk on, et spordiasutused täidaksid Eestis kehtivaid maksuseaduseid. Palga maksmine stipendiumina ei vabasta palgaga kaasnevate maksude tasumise kohustusest," märkis Kuuse ja lisas, et seda kinnitab ka jõustunud kohtulahend  treeneritele stipendiumite maksmise osas. "Stipendiumi saamine ei taga sportlastele ja treeneritele ka ravikindlustust, töötuskindlustushüvitist ega kogu sellelt ka makseid pensionifondi," seletas Kuuse.

Kuna jalgpallihooaeg on suvel, siis on Kuuse sõnul selles sektoris esimesena  toimunud juba liikumine paranemise suunas. "Oleme saanud tagasisidet, et neil aladel, kus hooaeg algab sügisel, on samuti valmisolek olukord korrastada," märkis Kuuse. Ta rõhutas, et spordiklubide käitumise muutmise eesmärgil plaanitakse käesoleval aasta ka suurendada teavitustööd ses osas. Eesti jalgpallliliit keeldus teemat kommenteerimast.

Jalgpallis on seis parem kui teistes pallimängudes, meil on süsteemid juba korras, meil pole suuri muudatusi töötajate arvus ja palgafondis olnud. On olnud vaid klubi arengust tulenevalt tõusud palgafondis, kuid see on loomulik kasv. Jalgpall on paremas olukorras teistega võrreldes, jalgpalliliidul ja  UEFAl on nõuded suuremad ja litsentsi ei anta, kui kriteeriumeid pole täidetud. Profimängijad ja palgad on suur osa sellest ja meist on see mööda läinud. Kindlasti on ka meil punkte, mida me jälgime, kuid suurt paanikat meil küll pole. Sattusin hiljuti ka ühte maksuameti saadet kuulama, kus nad ütlesid ise ka, et jalgpalli seis on teistega võrreldes väga hea.