Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopat ähvardab kadunud kümnend

Kui Nobeli preemia saanud majandusteadlaselt Joseph Stiglitzilt sellel nädalal küsiti, kas Euroopat võib oodata ees kadunud kümnend, oli tema vastus ühemõtteline.

„Kas Euroopa läheb Jaapaniga sarnast teed? Jah,“ ütles Stiglitz Lindau linnas, kus toimus Nobeli preemia laureaatide ja majandusõpilaste kokkusaamine. „Ainus viis mõne Euroopa riigi majanduse olukorda kirjeldada on depressioon.“

Hädavaevalised SKP numbrid riikides näitasid, et eurotsooni taastumine on teises kvartalis seiskunud. Inflatsioon on 0,4 protsenti, mis on nelja ja poole aasta madalaim tase. See on meeldetuletus, et maailma suuruselt teine majandus pole sugugi probleemidest vabanenud.

Lootused selleaastasest tugevast taastumisest on hääbunud ning üle on võtnud mure, et geopoliitilised pinged võivad eelolevatel kuudel olukorda veelgi halvendada.

Kui viimased andmed kõrvale panna, on suurem pilt ikkagi trööstitu. Vaatamata ootustele, et hullemad stsenaariumid on võla- ja panganduskriisiga möödunud, püsib euroala majandus jätkuvalt 2008. aasta finantskriisi eelsest ajast väiksemana.

Võlakoormad on jätkuvalt murettekitavalt suured ning madal inflatsioon ja majanduslanguse risk on tekitamas uut kriisi. Näpuga näidatakse Euroopa Keskpanga poole, kellelt oodatakse sihikindlat tegutsemist, eelkõige stimuleerimisprogrammi alustamist.

Euroopa Keskpank on aga märku andnud, et stimuleerimisprogramm (sisuliselt raha trükkimist) enne aasta lõppu ei tule, kui üldse tuleb. Pigem loodetakse juunis vastu võetud otsusele, millega garanteeritakse eurotsooni pankadele triljoni euro ulatuses odavaid laene.

Samuti loodab EKP nõukogu, et Suurbritannia ja USA keskpankade intressimäärade tõstmise kaalumine nõrgendab euro kurssi ning soodustab eksporti, tõstes samal ajal ka inflatsiooni. Aga ootamine on riskantne.

„Euroopa Keskpangal ei jää lõpuks muud üle, kui majandust otse stimuleerima hakata,“ ütles analüütik John Llewellyn. Analüütiku sõnul on sellega juba hiljaks jäädud ning mahud peavad olema väga suured, sest lisandunud on deflatsioonioht. Samuti on finantsinstrumente, mida turult majanduse stimuleerimiseks vastloodud raha osta, tegelikult vähe. „Euroopa Keskpank on tõenäoliselt juba rongile hiljaks jäänud,“ ütles ta.

Prantslaste panga BNP Paribas ökonomist Ken Wattret märkis, et mida kauem lastakse inflatsioonil madalal püsida, seda suuremaks muutub tõsise deflatsiooni oht. "Inflatsiooniootused võivad aga teistpidi väga ettearvamatuid probleeme tekitada. Jaapani näide on hoiatuseks,“ ütles ta.

Saksamaa majanduskasvu jahenemist peetakse ajutiseks paindlikkust näitavaks faktoriks. Samas ei tundu olukord Itaalias ja Prantsusmaa „nii roosiline“ nagu Saksamaal, sest probleemid tunduvad olevat püsivad.

Kummagi riigi majandus pole sel aastal kasvanud. Tundub, et järgnevad nädalad on Brüsselis pingelised, sest riigid ei taha oma eelarve puudujääki vähendada ning proovivad veenda Brüsselit sellesse leebemalt suhtuma. Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles kolmapäeval, et kulude kärpimine ja majanduskasvu saavutamine on täiesti võimalik ning eeldab tahet. Analüütikud aga hoiatavad, et poliitiline leppimatus ja võimude vähene võimekus nõrgendavad üleüldist kindlustunnet.

„Poliitika kujundajad ja enamik majandusteadlasi on ära unustanud, kui võimas on ootuste isetäitumise loomus,“ ütles Llewellyn. „Kui ettevõtted ei eelda nõudluse kasvu, siis nad ei investeeri uutesse vahenditesse. Nõudlus püsibki siis madal, ettevõtete ootused on täidetud ja tulemuseks on stagnatsioon.“

Kuigi USA ega Suurbritannia ei ole veel oma majanduste tugevust täielikult taastanud, on nad siiski kõrgemal tasemel kui enne kriisi. Euroopa pole aga õppust võtnud ning käitub nagu Jaapan, kes on juba üle kümne aasta võidelnud defltsiooni ja majanduse stagnatsiooniga.

Erinevalt Jaapanist on eurotsooni töötus aga väga kõrge – lausa 11,6 protsenti. Jaapani tööpuudus on püsinud alla 5,5 protsendi.

Viimased SKP ja inflatsiooninumbrid on tõstatanud jälle teema, et rahaliit on oma olemuselt vigane. „Euroopas on väga palju andekaid inimesi ja kui riik riigi järel lihtsalt ei tööta, siis peab põhjus olema süsteemis.“ ütles Stiglitz. „Kui ühendada vigane struktuur vigaste poliitikatega on tulemus katastroofiline.“

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.