Mertsina: palga reaalkasv kiireneb

Kuni eelmise aasta kolmanda kvartalini kiirenenud kuupalga kasv on nüüdseks juba kolmandat kvartalit järjest aeglustunud. Teisel kvartalil kasvas kuupalk aastases võrdluses 4,8% (esimeses kvartalis 7,3%) ning jõudis esmakordselt üle 1000 euro piiri, ulatudes 1023 euroni. Varem seitse kvartalit järjest kiirenenud palga reaalkasv aeglustus (samuti) 4,8%-ni. Palgakasvu aeglustumine oli ootuspärane.

Kuupalk aeglustus enamikel tegevusaladel, välja arvatud energia-, finants- ja kinnisvarasektoris, majutuses ja toitlustuses ning haldus- ja abitegevustes. Tunnipalga kasv aga aeglustunud ei ole ning see kiirenes teisel kvartalil 8,8%-ni. Kuu- ja tunnipalga erinevust seletab tasu mittetöötatud aja eest (sh puhkusetasud, toetused, lisatasud jms), kuid teisel kvartalil oli selle mõju statistikaameti hinnangul üsna väike. Peamine mõju tuleb sellest, et kuigi palgatöötajate arv on suurenenud, on tundide arv palgatöötaja kohta vähenenud. Samal ajal on hõive suurenenud kiiremini just keskmisest madalama palgaga tegevusaladel, nagu põllu- ja metsamajanduses, sisekaubanduses, majutuses- ja toitlustuses ning haldus- ja abitegevustes. Ehk suurenenud on madalama palgaga töötajate osakaal. 

Palgataseme ja –kasvu juures tuleks aga arvestada, et statistikaameti numbrid ei sisalda ümbrikupalka. Konjunktuuriinstituudi andmetel maksti eelmisel aasta ümbrikupalka ligikaudu kümnendikule töötajatest. Ligikaudu poolte ümbrikupalga saajate töökohad asuvad ehituses. Seega on tegelik keskmine palk Eestis veidi suurem, kui statistikaameti nö ametlik number.

Palgakasv reageerib üldjuhul viiteajaga majanduskasvu aeglustumisele. Ühest küljest sunnib tööjõupuudus ja vähenev tööpuudus tööandjaid maksma kõrgemaid palkasid, teisest küljest on aga tööjõukulude osakaal ettevõtete müügitulus tasapisi suurenenud ning ka ettevõtete kasumlikkus on vähenenud. Kuigi palgatöötajate arv suurenes, on kogu palga- ja tööjõukulu kasv aeglustunud. Nõrgem palgakasv viitab ettevõtete ja tööjõuturu paremale kohanemisele aeglustunud majanduskasvuga, mis vähendab tööjõu ühikulu ning parandab ettevõtete konkurentsivõimet. Ka Swedbanki selle aasta kevadel avaldatud tööstusettevõtete uuringust on näha, et ettevõtted plaanivad selleks aastaks madalamat palgakasvu, kui eelmisel aastal.

Kuigi eelmisel aastal kasvas Eestis tööjõu ühikukulu EL riikide hulgas kõige kiiremini, on meie ettevõtete tootjahinnad ja ekspordihinnad languses. See aga ei näita veel tingimata konkurentsivõime paranemist, kuna ekspordihinnad on alanenud ka teistes riikides ning EL-s ja euroalal keskmiselt isegi kiiremini, kui Eestis. Selle taga on ühest küljest nõrk nõudlus, aga ka imporditud sisendihindade langus. Impordihindade langus on aga tasapisi taandumas. Kui välisnõudlus kiiresti ei parane ning pidurdab ekspordihindade tõusu, võib see liigselt suurendada ettevõtete kulusid, mis võib omakorda mõjuda negatiivselt tööhõivele ja/või pidurdada veelgi palgakasvu. Palgakasvu võib pidurada ka keeruline geopoliitiline olukord, mis võib halvendada ettevõtete kindlustunnet.

Meie hinnangul jääb palga nominaalkasv sel ja järgmisel aastal 6% lähedale. Kuigi palga nominaalkasv aeglustub, tuleb selle reaalkasv madala inflatsiooni tõttu kiirem, kui eelmisel aastal. Hinnakasv hakkab aga tasapisi kiirenema ning see aeglustab järgmisel aastal reaalpalga kasvu. Koos tööhõive võimaliku vähenemisega piirab see veidi ka eratarbimise mahtu.