Apteekide seadus võeti vastu

22. mai 2014, 00:00

45 poolthäälega (vastu 18) võttis riigikogu eile vastu nn apteekide seaduse, mis on aga ajutine ja külmutab sisuliselt aastaks ajaks praeguse olukorra, kus apteekide asutamine suuremates asulates on piiratud.

Enne hääletamist avaldas Keskerakonna fraktsioon Marika Tuus-Laulu vahendusel eelnõule toetust ja andis mõista, et edaspidi võiks seadusesse jõuda siiski ka omandipiirang, et apteeke saaks omada ainult proviisorid. IRLi fraktsiooni nimel kritiseeris Jaak Aaviksoo seda, et tegemist on järjekordse ajutise lahendusega. IRLi fraktsioon eelnõud ühemõtteliselt ei toeta, märkis Aaviksoo. Olgu öeldud, et seaduseelnõu esimese variandi esitas riigikogule IRLi liikme Margus Tsahkna juhitud sotsiaalkomisjon, kuid algne eelnõu muutus tundmatuseni ja päädis nüüd aastase ajapikendusega.

Piirangud aastaks. 4000 ja enama elanikuga asulates (nagu on  näiteks ka mitmed Tallinna lähivallad) saab ajutise seaduse järgi aasta aja jooksul apteeke avada üksnes kohaliku omavalitsuse ettepanekul ja ravimiameti nõusolekul. Kui apteegi avamise võimalust soovib kasutada mitu isikut, toimub konkurss. Sisuliselt säilib aasta jooksul senine liisuheitmise kord, kus apteegi asutamise loa saamiseks võivad apteegiketid üles seada kümneid riiulifirmasid. Alla 4000 elanikuga asulates apteekide asutamise piiranguid vaheaasta jooksul ei ole, kuid arusaadavalt pole väiksemad asulad ka sedavõrd ahvatlevad. Aastase lisaaja võtmist põhjendati sellega, et eelnõuga läks liiga kiireks.

Hulgi- ja jaemüük lahku. Samas on ajutises seaduses siiski mitmeid punkte, mis jäävad suure tõenäosusega kehtima, kui uus eelnõu valmib. Nn ajutises apteegiseaduses on näiteks kirjas, et kolme aasta jooksul tuleb Eesti ravimiäris lahutada hulgi- ja jaemüük – sama omanik ei tohi korraga tegutseda ravimite hulgi- ja jaeäris. See tähendab, et praegused ravimite hulgi- ja jaemüügis paralleelselt tegutsejad peavad ühest ärist loobuma. Võimalikke varjatud huve peaks edaspidi hakkama kontrollima konkurentsiamet. Selline seadusepügal puudutab Eestis eelkõige kahte ravimihiidu, Margus Linnamäele kuuluvat Magnumi kontserni ja välisomanikega Tamrot – mõlemad tegutsevad Eestis üht­aegu ravimite jae- ja hulgiäris.

Veel on seaduses kirjas, et apteekritest saavad tervishoiutöötajad, kuid milliseid tervishoiuteenuseid nad osutama hakkavad, otsustatakse hiljem. Otsustatud on ka maal tööle asuvate proviisorite lähtetoetus ja apteegibussid – mõlemad peaksid toetama ravimite kättesaadavust maapiirkondades. Veel ütleb eile vastu võetud seadus, et 4000 ja enama elanikuga asulatesse saab asutada ainult üldapteeke, millele kehtivad karmimad nõuded kui haruapteekidele – nii peaks paranema apteegiteenuse kvaliteet.

Kokkuvõttes on mitmed asjad nn ajutises seaduses otsustatud pikemaks ajaks kui aastaks, kuid selle aasta jooksul võib siiski paljugi muutuda, kuna koostatakse uus eelnõu. Näiteks arutatakse jätkuvalt, kas apteekidele peaks seadma omandipiirangu, nii et apteekide enamusomanikud tohiksid olla ainult proviisorid. Praegu jäi selline radikaalne muudatus seadusest välja, kuigi oli kirjas eelnõu esimeses versioonis. Arutatakse ka selle üle, kas magusamates asukohtades tegutsevatele apteekidele peaks kehtestama maksu, mis võiks olla täiendav maa-apteekide toetamise viis. Apteekritele on soovitatud apteekrite koja asutamist.

Esmaspäeval korraldas Äripäeva sõsarleht Meditsiiniuudised ümarlaua, kus said kokku keti­apteekide, proviisoritele kuuluvate apteekide ja riigi esindajad. Riigikogu sotsiaalkomisjoni juht Heljo Pikhof selgitas, et osa tööd on ära tehtud ja selle võrra on edasi liigutud, olenemata aastasest aja­pikendusest, mis tekkis mõnevõrra ootamatult. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Ivi Normeti sõnul on nn apteekide eelnõu algse versiooni muutmine olnud täiesti tavaline demokraatlik protsess. Normeti sõnul on poliitikud lubanud, et uus apteekide seadus võetakse vastu veel selle riigikogu koosseisuga. Riigikogu valimised toimuvad järgmise aasta 1. märtsil.

Apteekrid: ketiapteegis dikteerivad ärimehed. Ümarlaual põrkusid selgelt apteekrite liidu ehk ise apteeke pidavate proviisorite ja ketiapteekide omanike huvid. Apteekrite liidu juhatuse liige Kai Kimmel süüdistas ketiapteeke omanike ärihuvide eelistamises klientide huvidele. “Meile ei dikteeri mitte keegi. Ärimehest omanik ei dikteeri meile, et kast Ibumaxi olgu kahe päeva jooksul müüdud,” tõi Kimmel piltliku näite. “Ma tean täpselt, kuidas ketiapteegis on. Kui midagi on sooduspakkumisel, siis apteeker peab just seda toodet müüma. Aga mina ei pea. Mina ei pea peitma teist toodet sahtlisse,” rääkis Kimmel, miks tema arvates on proviisorite apteegid ketiapteekidest paremad.

Ketiapteegid süüdistusega ei nõustu. “Mina julgen väita vastupidist. 90 protsendil juhtudest on ketiapteegid paremini varustatud kui üksikud apteegid,” sõnas Euroapteegi juht Eno Juul. Ta märkis, et ketiapteeke on põhjendamatult demoniseeritud. “Kui on arvamus kallutatusest, siis peame mõtlema, kuidas seda murda. Kuid ravimite kättesaadavust ja hinda see ei puuduta,” märki Juul.

Apteekide ühenduse esindajad, kes on keti­apteekide kõneisikud, võtsid kriitiliselt sõna ka ravimite jae- ja hulgimüügi lahutamise teemal. Nende sõnul ei ole selge, et hulgi- ja jaemüügi lahutamine mõjutab positiivselt ravimite jaemüüki. Samuti ei suutnud ümarlaual keegi adekvaatselt vastata, kes peaks ostma ära hulgimüüjatele kuuluvad umbes paarsada apteeki või siis vastupidi, nende hulgimüügiärid. Ja kuidas ikkagi välditakse varjatud huve?

 

Taust

  • Lobitöö jätkub

9. juunil jõustub nn ajutine apteekide seadus.
Üleminekuaastal koostatakse uus eelnõu, millega sotsiaalministeerium ja sotsiaalkomisjon lubasid tööd jätkata, näiteks mõju­-uuringuid korraldada.
apteegiseaduse menetlemist on saatnud jõuline lobitöö, osapooled on appi võtnud juriste ja suhtekorraldajaid. Viidatud on ka sellele, et varem või hiljem ootavad ees kohtuvaidlused, sest olenemata uue eelnõu lõplikust näost on turu ümberkorraldamises võitjaid ja kaotajaid.
Riigikohus otsustas mullu detsembris, et apteekide asutamispiirangud on põhiseadusega vastuolus. See otsus ongi põhjus, miks apteegiturgu huvigruppide lobitöö saatel ümber korraldatakse.

 

Kommentaar

Apteekrid: see oli algselt meie eelnõu

Kai Kimmel, apteekrite liidu juhatuse liige
Apteekrite liit on proviisorite omandipiirangut toetanud juba 1990. aastatest. Pärast riigikohtu otsust mullu detsembris saatsime sotsiaalkomisjoni toonasele esimehele Margus Tsahknale ja sotsiaalministrile Taavi Rõivasele pöördumise ettepanekuga minna tagasi traditsioonilise apteegikorralduse juurde ning anda apteegi pidamise õigus tagasi proviisoritele või äriühingutele, kus proviisoritel on enamusosalus. 
Kui apteekritel on apteegipidamise juhtohjad enda käes, siis on võimalik saavutada täielik kontroll teenuse osutamise üle ja tugevdada isiklikku vastutust patsiendi ees. Lisaks töötasime välja ka oma nägemuse võimalikust eelnõust ehk kavandi, mille saatsime sotsiaalkomisjoni esimehele Margus Tsahknale. Tundus, et meie kavandist oli võetud päris palju asju üle algsesse eelnõusse.
Kahjuks oleme siiski nüüd jõudnud sinna, kus apteekrite omandipiirangust on loobutud pärast ebaõiglast ja lammutavat kriitikat õiguskantsler Indrek Tederi jt ametkondade poolt. Perearstide sarnase omandipiirangu puhul pole keegi sarnast kriitikat esitanud, nagu ka advokaatide, notarite jne puhul. See jätab vägisi mulje, et apteekreid tahetakse lihtsalt diskrimineerida, kuigi  selle käigus saavad kahju ka patsientide huvid.

 

Tasub teada

Ravimite jaeäris kolm huvigruppi

1. Korraga nii jae- kui ka hulgiäris tegutsejad nagu Magnum ja Tamro. On olnud selgelt apteekide asutamispiirangute poolt, mis takistavad nendega konkureerimist. Üksikuid uusi apteegilube magusates piirkondades on nad püüdnud riiulifirmade abil, et neil loosirattas suurem võiduvõimalus oleks.

2. Ainult jaeäris tegutsevad apteegiketid nagu soomlaste Yliopiston Apteekki ja leedukate ­Euroapteek. Tahaksid eelkõige Tallinnas asutada uusi apteeke, kuid piirangud on takistanud.

3. Proviisorid, kes peavad ise apteeke. Ka nemad on olnud apteekide asutamispiirangute poolt, kuna kardavad ketiapteekide pealetungi. Proviisorid jõuliselt toetanud ideed, et tulevikus võiksid apteekide suuromanikud olla ainult proviisorid. Esialgu jäi see idee seadusest välja.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. May 2014, 19:26
Otsi:

Ava täpsem otsing