Rahamureta puhkuse valem

29. mai 2014, 00:00

Et vältida olukorda, kus puhkuselt naastes puhub rahakotis vaid tuul, tuleb raha säästmise kõrval varuda ka aega.

Puhkus tähendab paljudele segast aega rahaasjades. Vahel palutakse tööandjatel suisa jätta puhkusetasu ette maksmata, sest raha kipub ära kuluma ja tekib oht, et tööle naastes tuleb veeta nälgurikuu. Lihtne soovitus selle vältimiseks on panna saadav tasu lühiajalisele hoiusele, et raha oleks puhkuselt tulles olemas.

Tõsi, lisatulu ei maksa sellest oodata, sest intressid on ülimadalad. Kui vormistate Swedbanki internetipangas kuuks ajaks tähtajalise hoiuse 1000 eurole, teenite kehtiva 0,01% intressimäära juures lisaks kõigest ühe sendi.

Kehtib rusikareegel, et mida pikem on plaanitav välisreis, seda varem tuleb kavandama hakata. Suvised reisiplaanid on hea ära teha juba aasta alguses, kui tuleb tööl esitada puhkusetaotlus ning lepitakse kokku puhkuste ajad.

Plaanitud ja plaanimata kulud. Kõigepealt tuleks hinnata, kas plaanitav reis on taskukohane. Unistada tuleb suurelt, kuid raha ja aeg seavad tihti piirid.

Kõige mugavam on osta pakettpuhkus, kus suurim kulu on teada ja muret lisakuludega on vähem. Lisanduvad vaid väiksemad kulud, näiteks vaatamisväärsuste külastustasud, vajadusel liikumisvahendi rent, toitlustuskulud, taskuraha. Ka kindlustuspoliisi ost pole halb mõte, kui see pole juba mõne krediitkaardi paketis.

Paljudele pole aga pakettpuhkused meelt mööda. Endale ise turismireis nullist kokku panna on ühelt poolt lihtne. Samas on selle kulu keerulisem hinnata, sest muutujaid on palju.

Kui osta vara, võib lennupiletitelt säästa. Samas võib väga odavaid pileteid saada ka viimase hetke pakkumistega. Kui eelistada viimast, on oht, et te ei saa minna sinna, kuhu tahtsite, vaid satute juhuslikku kohta, kuhu saab odavalt.

Tuleb end kurssi viia ka sellega, kas soovitud riigi või riikide külastamiseks on vaja viisat ja mida tuleb teha, et seda saada. Kui kaua viisa tegemine aega võtab ja kui palju see maksab? Ka viisa ajamist ei tasu jätta viimasele minutile ning üle tuleb vaadata ka ID-kaardi ja passi kehtivus.

Majutuses on kaks äärmust. Üks võimalus on broneerida majutus varakult, siis on see mure lahendatud, närvikulu miinimumis ja rahakulu teada. Teine võimalus, kui tegu on väherahvastatud turismipiirkonnaga või hooajavälise ajaga, on leida majutus kohapealt. Ebaõnne korral peab siis aga arvestama kallima majutusega, mille hind tasub siiski ette ära vaadata.

Kulutusi kavandades on oluline arvestada ka sellega, kas plaanis on olla ühe koha peal – linnapuhkus, puhkus rannas –, või sõita ringi ja külastada eri asulaid. Viimasel juhul on kasulik uurida rongi- ja bussiaegu ja võimalusel ka hindu, kuigi selle teabe leidmine võib olla keeruline. Alternatiiv on võtta suuremat liikumisvabadust võimaldav rendiauto. Kui on plaanis sõita oma autoga, langeb see probleem ära. Siis võiks arvestada, kui palju plaanitakse sõita ja kui palju maksab läbitavates riikides kütus.

Kuigi internet on infost pungil, ei teeks kurja osta piirkonna turismijuht-käsiraamat. Sealt võib leida palju huvitavat ja kasulikku, mida isegi samas riigis teisest piirkonnast tulnu ei pruugi teada.

Näiteks seda, et Tšiili kaevanduspiirkonnas ei ole öösel kõrbeoaasis elektrit, mis tänavaid valgustaks, mistõttu on kasulik kaasa võtta taskulamp.

Kogu varuga. Kui kulud on planeeritud ja kokku löödud, tekib küsimus – on see raha juba jõude olemas või kui palju tuleb iga kuu säästa? Või tuleks puhkuseplaani kulude mõttes tagasihoidlikumaks kärpida?

  • Pank jätab intressita

Intressimäärad on nii madalad, et riskivabast rahakasvatamisest kahjuks suuremat abi ei ole.

Swedbankis saab teha 6, 9 või 12 kuu pikkuse kogumishoiuse intressimääraga 0,01 kuni 0,21 protsenti. SEBs on intressimäär 0,02 protsenti.

Danske Bankis kannab analoogne toode kasvuhoiuse ni­metust­ ja aastane intressimäär on 0,1 protsenti. On võima­lik saada ka oluliselt kõrgemat täienda­vat intressimäära, kuid siis peaks kontol olema vähemalt 4000 eurot.

Nordea pangas on kogumishoiust võimalik teha 6–60 kuuks, intressimäär on 0,5–1 protsent.

Seda liiki hoiuste suurim ­eelis ei seisne täiendava tulu teenimises, vaid selles, et see raha koguneb eraldi ja siis ei ole nii suurt kiusatust märkamatult või tahtlikult seda millekski muuks ära kulutada.

Hea on koguda raha varuga. See on rahakotile valutum, võrreldes olukorraga, kus suured plaanid ja isegi osa kulusid on juba tehtud, kuid siis selgub, et tuleb lisakulude katteks toetuda laenule või kasutada krediitkaarti.

Plaanitud laheda puhkuse võib rikkuda seegi, kui raha nappuse tõttu läheb sendiveeretamiseks ja viimasel hetkel tuleb millestki loobuda. Suurema reisi puhul ei pruugi piisata isegi sellest, kui on võimalus aasta-kaks iga kuu mõnikümmend või 100 eurot kõrvale panna.

 

Pane tähele

  • Reisiraha kogumise rusikareeglid

1. Võta plaanimiseks aega. Reisi õnnestumiseks kulub seda rohkelt.

2. Löö kulud enne kokku. Püüa reisikulud võimalikult vara ja täpselt kokku lüüa.

3. Alusta kogumist varakult ja tee seda varuga, et sendi­veeretamine reisi ei rikuks.

4. Ära looda pangaintressile, kuid kasuta raha kogumiseks eraldi reisikontot. Nii ei kulu see jooksvalt ära.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. May 2014, 18:56
    Otsi:

    Ava täpsem otsing