Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Nõrk lüli äriregistris

13. juuni 2014, 00:00

Kui rahandusminister kahtlustab kõiki ettevõtjaid pettustes ja sunnib neid tehingutest aru andma, siis äriregister töötab andmete kogumisel heas usus ja seda kasutavad ära ka tankistid ja libalikvideerijad.

Nimelt eeldab äriregister, et sinna esitatud andmed on õiged, ja valesid või vigaseid andmeid kontrollitakse vaid tagantjärele. See on oluline probleem, sest registripidaja heausksust kasutavad ära ligi poolt Eesti ettevõtete maksuvõlga hoidvad variisikud, kes ei anna teadlikult oma kontaktandmeid.

Head lapsed kasvavad vitsata vs. kõigile korraga peksa. “Äriregister lähtub põhimõttest, et registrile esitatakse õiged andmed. Kui registripidajale saabub teade, et registris olev aadress on vale, kontrollib ta aadressi õigsust ja teeb vastavaid järelepärimisi,” vastas justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi küsimusele, mida on ette võetud äriregistris esinevate valeandmetega võitlemiseks.

Selline suhtumine on vastuolus näiteks rahandusminister Jürgen Ligi ideega, mis sunnib kõiki ettevõtteid maksupettuste tabamiseks alates novembrist 1000eurostest tehingutest maksuametile aru andma. Jürgen Ligi kommentaari teemale ei õnnestunud Äripäeval saada.

Maksuamet: on probleem. Ministeerium: ei ole. Justiitsministeeriumi andmeil pole valede kontakt­andmetega ettevõtete küsimus aga laialdaselt levinud. “Vajaduse korral parandatakse andmed õigeks või kutsutakse ettevõtjat üles andmeid parandama,” ütles Pärnamägi.

Valeandmetes näeb probleemi maksu- ja tolliamet, mis juhtis näiteks tänavu märtsis justiits­ministeeriumi tähelepanu sellele, et 661 firmat on vale aadressiga. Maksuameti tulude osakonna juhataja Triin Raaper rõhutas, et andmete õigsus on nii riigi, võlausaldajate kui ka äripartnerite huvides.

Ministeerium: statistika ei näita kuritarvitusi. Raaper selgitas, et äriregistri andmed on esmaseks infoallikaks tarbijatele ja koostööpartneritele. Näiteks saab enne koostööd kontrollida, kellega äri ajama hakatakse ja millised riskid sellega kaasneda võivad. Samuti sõltub sellest Raaperi sõnul see, kui kättesaadav on firmade kohta käiv statistika ja nende andmete pealt pakutavad teenused, kui palju kulub riigil aega firmadega suhtlemisele ning milline pilt paistab Eestist välismaal.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik rõhutas, et äriregistri valeandmete statistikast ei saa välja lugeda, kui palju on aadresse kuritarvitatud ja ettevõte pahatahtlikult valele aadressile registreeritud.

Sisutühi andmekogumine ei kanna eesmärki. Maksuameti hinnangul lahendaks olukorra see, kui registripidajale esitatavad andmed oleks kontrollitud. See eeldab aga registri põhimõtete muutmist ja registripidajal kontrollijate arvu suurendamist. Kui muudatusi ei tehta, on maksuameti hinnangul tegu sisutühja andmete koondamisega.

  • Kodutu tankisti firmad said aadressiks korteri

Äripäev kirjutas eelmisel reedel kaaneloos, et ligi pool Eesti ettevõtete maksuvõlast on variisikute taga peidus. Neid isikuid tabada on aga keeruline – aadressid on kas olematud või valed ning telefoni tõstavad hoopis kolmandad isikud.

Näiteks tipprestorani Dominic omanikule Rein Kärgile kuulunud raskustes ja võlgades kinnisvarafirmade omanikuks sai kodutu variisik. Mõlemad tema nimele liikunud firmad olid registreeritud ühte korterisse Haabersti kortermajas ja sellest, et seal need ettevõtted ei asu, andis äriregistrile teada eraisik.

Pea kuu aega pärast teate saamist on äriregister aadressi lihtsalt ära kustutanud ja nüüd puudub firmal aadress sootuks.

Lisaks aadressi puudumisele esineb variisikute puhul ka, et juhatuse liikme asukohariik jäetakse määramata. Nende üles otsimine võtab aga maksuametil tavapärasest rohkem aega. Asukohariigita juhtumeid on viimasel kahel aastal esinenud 208. Tihtilugu esitatakse registrile vaid e-posti aadress ning telefoninumber. Variisikute e-posti aadress ja telefoninumber on aga kui must auk, kus kontaktilootust ei ole.

Ei ole ka harukordne, et ühele kontori aadressile registreeritakse kümneid äriühinguid. Üheks selliseks näiteks on Tatari tänav 64, mille seitsmendale korrusele on registreeritud ühtekokku 21 ettevõtet, millest üks on pankrotis ning 19 kustutamishoiatusega.

  • Maksuamet saab jõudu juurde

Maksu- ja tolliamet saab kahe nädala pärast õigusi juurde, mille tulemusel võib majandustegevuse keelu saada 250 inimest.

Need 250 isikut on korduvalt vähemalt 5000eurose maksu­võlaga firma maha jätnud ja neile kuulub pea pool, 120 miljonit eurot, ettevõtete maksu­võlast. Praegu on ärikeeluga 409 inimest.

1. juulist kehtima hakkava majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 36 kohaselt võib majandushaldusasutus majandustegevuse nõuete olulise rikkumise tõttu ettevõtjal või temaga seotud isikul majandustegevuse keelata.

Isik kaotab õiguse tegutseda otsuses märgitud tegevusalal ettevõtjana ning olla sel tegevusalal tegutseva juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija või prokurist või osaleda muul viisil sellise juriidilise isiku juhtimises.

Advokaadibüroo Sorainen partner Kaido Loor seadusemuudatuses võluvitsa ei näe. Ta ütles, et maksuhaldur ei saa majandustegevust keelata, sest haldur ei ole majandushaldusasutus, ent maksuhaldur võib üritada siiski sellele seadusele tugineda. “Paragrahv 36 on niivõrd karm tagajärg, et selle koht on pigem karistusseadustikus. Sellist keeldu saab pigem rakendada pärast korraliku menetluse läbiviimist, mitte et sisuline menetlus algab majandustegevuse keeluga pihta,” märkis Loor.

Samuti on rahandusministeeriumis ettevalmistamisel maksukorralduse seaduse muudatus seoses vastutusmenetluse sätetega. Muudatusega laieneb vastutus ka faktilistele ettevõtte juhtidele, kes äriühingu maksejõuetuse põhjustasid. Praegu kehtib see vastutus kriminaalmenetluses, ent tulevikus soovitakse seda rakendada ka haldusmenetluses.

  • Tankistirollis paadu nud pätid

Kümnetes firmades variisikutena esinevad isikud paistavad tankistiteenuse pakkumise kõrval silma elupõliste kriminaalidena. Nii mõnigi neist on korduvalt kohtu all olnud peksmiste, purjuspäi ja narkojoobes autojuhtimise, varguste või pettuste tõttu. Lahenditest nähtub, et leebed karistused, tingimisi vangistused, pole suutnud nende käitumist mõjutada, sest rikkumised on korduvad.

Karistused ei ole leebed! Justiitsministeeriumi asekantsler Kristel Siitam-Nyiri sõnul ei ole karistused leebed. Ta selgitab, et iga konkreetset otsust tuleb eraldi vaadelda ja põhjendust küsida otsuse teinud kohtust. “Tingimisi vangistus tähendab isikule reeglina mitut kohustust – nt osalemine programmides, regulaarne kohtumine kriminaalhooldajaga –, ning ei pruugi olla alati sugugi “leebe”,” selgitab ta. “Samuti võimaldab tingimisi vangistus säilitada näiteks töökoha, kui isikul see on, ja perekondlikud sidemed, mis mõlemad on äärmiselt vajalikud retsidiivsuse vähenemiseks,” lisab Siitam-Nyiri.

Ta toob veel välja, et maksumaksjale on koorem väiksem, kui isik käib tööl ja ise oma kulud kannab. Siis saab ta tõenäoliselt tasuda ka võimalikud tsiviilhagid.

Töökoht: tankist. Siin kirjeldatud isikutel töökohta üldiselt pole, ametipostiks on variisikuks olemine. Tekib küsimus, miks sellise taustaga isikute asetamine ettevõtte juhatuse liikmeks on nii lihtne. Siitam-Nyiri toob seadusest välja punktid, mis ­äri-,­ ettevõtlus- ja tegutsemiskeelde puudutavad: ärikeelu saab määrata pankrotimenetluses või majandustegevuse nõuete rikkumise pärast.

Tegutsemiskeeldu saab määrata, kui isik on  ametialases kuriteos süüdi mõistetud. Ettevõtluskeeldu, kui isik mõistetakse süüdi ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest.

Keelud avalikustab äriregister. Loos välja toodud isikutele pole ühtegi ettevõtluses osalemise keeldu määratud.

  • Korduvalt kohtu all

Kristo Limberg on praegu 25, Jõgeva poiss. Esimest korda seisis ta kohtu ees neli aastat tagasi, sest varastas sealsamas ühest võõrast keldrist 3-liitrise purgi soolaseeni ja teise sama suure purgi soolakurki. Selle eest määras Tartu maakohus talle rahalise karistuse.

Järgmine kord seisis ta kohtu ees aasta hiljem, kuna ronis ühel augustiööl koos kaaslastega Jõgeva Rohutirtsu lasteaia territooriumile ning lõhkus lasteaia ukseklaasi. Seekord määrati talle 10kuuline tingimisi vangistus 18kuulise katseajaga ning nõudega kahju hüvitada. Katseaega hiljem pikendati, kuna ta ei suutnud õigeaegselt kahjutasu maksta ega ilmunud mitmel korral kokkulepitud ajal kriminaalhooldaja juurde.

Limbergi toimetamine on lapsemäng, tankisti­rollis on ta väike tegija. Tema omandusse on kirjutatud tänase päeva seisuga kaks ette­võtet, lisaks esindab ta kahte juhatuse liikmena. Et tegemist on tankistiga, ei paneks muidu ehk tähelegi, kui firmadel poleks maksuvõlgu: kokku üle ­80 000 euro.

Samuti on samade ettevõtetega seotud teised tuntud vari­isikud: Jüri Fedotov ja Vassili ­Tšikolai.

  • Tankist kasutab firmat

Mõni variisikuna tuntud isik paistab silma ka selle poolest, et oskab firmad, milles tankistiks hakanud, enda lõbuks tööle panna.

Nõnda tegi 24aastane Siimar-Tanel Rooma, kellel on seos 61 ette­võtte ja sealtkaudu 131 000 euro suuruse maksuvõlaga. Oma ettevõtteid on ta kasutanud ohtrasti garantiikirjade vorpimiseks, et esitada neid siis majutusteenuste pakkujatele.

Nii sai ta aastatel 2009–2010 enda käsutusse mitu hotelli­tuba sellistes majutusasutustes nagu Tähetorni Hotell, Stackel­berg Hotell, Kalev Spa Hotell, Telegraaf jm. Kohapeal tarbis ta hotelli kulul alkohoolseid jooke ning lahkus mõnelt poolt koos hotellile kuuluvate asjade, nt hommikumantlitega.

Kogukahjuna pidi ta kohtu­otsuse alusel hüvitama 4600 ­eurot ja sai kokkuleppe korras karistuseks aasta ja kuus kuud tingimisi.

Mõni teine variisikuna tuntud inimese nimi jookseb läbi rohmakalt organiseeritud ­petuskeemidest.

Nii näiteks osales praegu 26aastane Ken Raudla 2008. aastal petuskeemis, millega saadi ühelt ettevõttelt kätte vanas rahas pea 600 000 krooni maksnud sõiduauto Mercedes-Benz. Selleks ei olnud vaja neil muud, kui võtta auto firmalt rendile, anda see üle töö tellijatele ja siis teatada politseisse auto ärandamisest. Raudla teenis selle otsa eest 10 000 krooni, kuid kogu punt võeti vahele.

Praeguseks on Raudlale tekkinud kehtiv seos 16 ettevõttega, millel maksudena üles jäänud kokku 46 000 eurot.

  • Lexusega vastu posti

28aastase Jüri Fedotovi nimi jookseb interneti otsimootorist välja e-kirja teel spämmindusega tegeleva firmaga seoses. Samuti on ta ühes kuulutuses üles antud kui Soome riiulifirmade müüja ning loomulikult on ta mitme inkassaatori mustas nimekirjas. Firmasid on tema ­nimele kirjutatud praeguseks 40 ja nende maksuvõlg ulatub 606 000 euroni.

Selle kõrval on Fedotov erinevate asjade eest korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viimati selle tõttu, et ärandas purjuspäi Tallinnast Nõmmelt sõiduauto Lexus ja sõitis sellega mõni aeg hiljem Koplis vastu posti, lahkudes ise sündmuskohalt.

Kohtuotsuse järgi pidi ta ­auto eest hüvitama omanikule ehk Danske liisingule üle 18 000 ­euro. Karistuseks mõisteti talle kuus kuud tingimisi kaheaastase katseajaga.

  • Peksja sai tingimisi

32aastane Vassili Tšikolai ei jää Fedotovist maksuvõlglastest firmade kogumisel kogusumma poolest palju maha. 13 tema kätte lükatud ettevõtet on riigile võlgu 565 000 eurot.

Praeguseks on Tšikolai kriminaalkorras karistatud kaheksal korral. Kuigi lühimenetluses tehtud kohtuotsused ei kirjelda täpselt, mille eest, on kahel viimasel korral paragrahviks kehaline väärkohtlemine ehk sisuliselt peksmine jm füüsiline vägivald. Kohus on käitunud leebelt: 2010. aastal mõisteti talle lühimenetluses karistuseks 3 kuud tingimisi, kusjuures karistust vähendati kolmandiku võrra ehk kahekuuliseks tingimisi vangistuseks­ ­18kuulise katseajaga.

2013. aasta veebruaris ehk ­juba järgmise peksujuhtumi puhul mõistis kohus talle tingimisi vangistuseks 9 kuud, kuid vähendas seda taas kolmandiku võrra, 6kuuliseks tingimisi vangistuseks 2aastase katseajaga. Selline vähendamine tuleb seadusest, mis lubab lühimenetluse puhul kolmandiku võrra karistust kergendada.

  • Piinamises süüdi

Samamoodi on korduvalt kriminaalkorras karistatud 22aastast Mari-Liis Tomsonit. Viimane karistus mõisteti mullu oktoobris paragrahvi järgi, mis käsitleb piinamist. Karistuse suuruseks sai aasta ja neli kuud tingimisi vangistust, mis asendati kohe 970 tunni üld­kasuliku tööga. Tomsonil on praegu seos 27 firmaga, mille maksuvõlg kokku on 747 000 eurot.

 

Tasub teada

  • Kuidas valeandmed välja juuritakse?

Äriregistri sammud
Avastab või teatatakse neile valeandmetest.
Teeb järele­pärimise isikult, kelle valeandmed on avastatud.
Parandab kande ise, kui kahe nädala jooksul ei ole vastust saanud.
Otsustab vastuväidete saamisel nende põhjendatuse üle kandemäärusega.

 

Kes on kes

  • Veel näiteid pätt-tankistidest

Raivo Palmiste, 25. Kehtivad seosed 88 firmaga, maksuvõlad 876 000 eurot. Karistati 2010. aastal valeandmete esitamise eest, lisaks pettis välja kahe isiku pangaparoolid, varastas nende arvelt raha ning varastas politseiautolt ilukilbid. Karistuseks 6 kuud tingimisi vangistust.

Oliver Luiv, 26. Kehtivad seosed 24 firmaga, maksuvõlad 374 000 eurot. Kutsus koos kaaslasega 2011. aasta juulis kolmanda isiku kohtumisele Tallinnas Peterburi teel asuvasse autopesulasse, nõudis vägivalla abil võla tasumist ja võttis võla pandiks ära isiku emale kuuluva auto. Karistuseks määrati 2012. aastal 3 kuud tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga.   

Raimo Kase, 30. Seotud 19 ettevõttega, maksuvõlad 92 000. Korduvalt karistatud liiklusrikkumiste, sh narkojoobes autojuhtimise eest.

Rein Loss, 57. Maksuvõlad 374 000 eurot. Karistatud kelmuse eest, kui pettis koos kaaslastega välja 40 000 euro eest kütust. Tapmisega ähvardamise eest sai 9 kuud vanglakaristust (kannatanu märkis, et tema teada on meest varem tapmise eest karistatud).

 

Tasub teada

Pealkiri

See artikkel sündis avalike kohtulahendite põhjal. Seda poleks saanud kirjutada, kui karistatute nimed oleks kohtulahendites asendatud initsiaalidega. Just sellise seadusemuudatuse – nimede asemel initsiaalide avaldamine jõustunud lahendites – soovis justiitsministeerium sisse viia. Eelmine justiitsminister Hanno Pevkur võttis selle avalikkuse survel seaduseelnõust siiski välja. Selle ärajätmist on eelnõu praeguses variandis põhjendatud vajadusega antud küsimust sügavamalt analüüsida. Eelnõu ise võeti riigikogus eile vastu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. June 2014, 19:51
Otsi:

Ava täpsem otsing