E-sigarettide äri tahmane pool

04. august 2014, 00:00

Pealtnäha edukal e-sigarettide äril on varjupool –  turu liidrid kurdavad vohava musta turu ja kandadele astuva riigi üle.

Väite “Teil läheb ju hästi!” peale võis eCig OÜ ühe omaniku Sven Kotke häälest tunda pettumust, ehk väikest turtsatustki. “Tegelikult see ju nii ei ole,” ütles ta ning oli valmis e-sigarettide äri kohal hõljuvasse edukusetaevasse suure tahmapilve puhuma. “Ellujäämiskursus on täies hoos juba pikemat aega,” lisas ta.

Palju uusi kauplejaid. E-sigarettide äri sai Eestis alguse 2000. aastate lõpus. Viimastel aastatel, eriti möödunud aastal, on e-sigarettidega kaubitsejaid robinal juurde tulnud. Kotke sõnul on edasimüüjaid tekkinud sedavõrd palju, et kauba kvaliteet kipub nulltasemest allapoole vajuma.

“Hiinlased müüvad hinda ning kaup on väga madala kvaliteediga,” rääkis Kotke. “Odavmüüjatega võistelda pole võimalik,” lisas ta. Ka näeb ta ohtu tarbijatele. “Inimesed segavad ise endale nikotiiniga e-vedelikke kokku. Ma üldse ei imesta, kui keegi surma saab!” hoiatas Kotke.

Eesti suurima e-sigarettide müüja OÜ Elgery üks omanikke Oliver Lehtsaar kinnitas, et tihti müüakse tooteid madalama hinnaga kui see, mis nende ettevõttel tootmiseks kulub.

Lehtsaare sõnul on mitu ettevõtet nii-öelda üles ostnud ka riiulifirmasid, et tekitada tarbijas tunne, et ollakse turul olnud juba pikemat aega. “Tegelikkuses on enamik konkurente pärit kõige enam kahe aasta tagant,” täpsustas ta.

Kotke sõnul tõotab konkurents turul tulevikus väga tihedaks minna, sest ka välismaised sigaretigigandid Marlboro ning Philipp Morris on asunud oma ­e-sigaretti välja töötama.

Terendab maksu alla minek. Lisaks tihedale konkurentsile ripub e-sigarettide müüjate peade kohal maksumõõk. Kuna e-sigaretti võib lugeda sigareti asendustooteks, on selle maksustamine tulevikus tõenäoline.

Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla märkis, et eelmisel aastal jäi e-sigarettide tõttu soetamata umbes 1,3 miljonit sigaretipakki, mis tähendab maksutulu vähenemist umbes kolme miljoni euro võrra.

“Maksustamise muudab keeruliseks see, et praegu ei ole üheselt selge ega riikide vahel kokku lepitud, mida täpselt mõistetakse e-sigareti all, millistele nõuetele ja tunnustele see peab vastama,” rääkis Uusküla.

Tootevalik on suur ja erinev ning pidevas kasvus. Lisaks pole päris selge, kuidas toodet maksustada, mida maksustamisel aluseks võtta ja millises ulatuses, kas ja mil määral peaks e-sigareti maksukoormus olema võrreldav hariliku sigaretiga jne. “Siin tuleb ära oodata Euroopa Komisjoni suunised,” sõnas Uusküla.

Must turg. Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kus on lubatud vaid väga väikese nikotiinisisaldusega e-sigarettide vedelikud. Ettevõtjate sõnul elavdab see musta turgu ning pärsib konkurentsi.

Maksu- ja tolliameti kodulehekülje järgi käivad ravimite alla e-sigarettide vedelikud, kus nikotiini sisaldus ületab 1,5 mg ning nikotiini kontsentratsioon tootes on suurem kui 4 mg/ml. Seesuguste toodete müümiseks peab olema küsitud ravimi­ametist luba.

Lehtsaar ei osanud öelda, miks meil poliitika nii karm on, ning pakkus välja, et ehk võib põhjust otsida aegade hämarusest – nimelt oli nõu­kogude ajal nikotiin ravimina kirjas ja ilmselt on ta niimoodi jäänudki. Mujal käsitletakse nikotiini üldjuhul aga mürkainena.

Kevadel küll jõustus ELi tubakadirektiiv, mis näeb ette, et turustada võib e-sigarette, mille nikotiini sisaldav vedelik ei sisalda nikotiini rohkem kui 20 mg/ml, aga liikmesriikidel on direktiivi sätete ülevõtmiseks aega 20. maini 2016.

Ravimiameti õigusnõunik Kaili Lellep viitas kliinilistele uuringutele, mis on tõendanud tööstuslikult toodetud nikotiini kui toimeaine ravimile omast soodsat toimet füsioloogiliste funktsioonidele alates 1,5 mg või 0,4 mg/ml manustamisel inimese organismi. Tema sõnul ei ole alla viidatud annuse kliinilistes uuringutes ravimile omane toime tõendatud.

“Seejuures on tööstuslikult toodetud nikotiin väga mürgine ning sõltuvust tekitav aine, mis suurtes kogustes kujutab tervisele ohtu,” selgitas Lellep.

Kui tavapoodidest selliseid tooteid ei leia, siis internetiavarustes on nikotiini sisaldavaid e-vedelikke müüa küll. Näiteks kubisevad erinevad foorumid ja ostukeskkonnad võimalustest kas kohe osta või tellida erinevaid e-vedelikke, sealhulgas kõrge nikotiinisisaldusega vedelikke.

Lisaks neile on Eestiski tegutsevad ettevõtted oma veebipoed registreerinud teise riiki. Lehtsaar täpsustas, et paljud ettevõtted, kes on oma veebipoe lehe registreerinud teise riiki, ei ole sealsel turul üldse tegevad.

Ravimiametis arvele ei võta. Kadri Paul tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonnast ütles, et mullu tuvastas tarbijakaitseamet kahes veebikaupluses kaks e-sigaretti, mis sisaldasid üle 1,5 mg nikotiini. “Edastasime mõlema veebikaupluse menetlused ravimiametile,” ütles ta.

Selleks, et müüa kangemaid e-vedelikke kui 1,5 mg või 4 mg/ml, peab end ravimiametis arvele võtma.

Lehtsaar rääkis, et kuigi ravimiametis võiks nikotiiniga e-vedelikud arvele võtta, siis oleks e-sigaret meditsiiniline seade ja müüa saaks apteegis. “Mujal maailmas sellist asja aga pole ning siin tulevadki minu hinnangul kõige suuremad käärid sisse,” ütles ta.

Kotke märkis, et ravimiametis arvele võtmine on väga pikk protsess. “Tahtsime 2008. aastal arvele võtta, kuid on nõue, et ettevõte peab olema tegelenud sellega kolm aastat. E-vedelike testimisaeg on omakorda viis aastat ning kui me oleksime tollal selle kadalipu läbi teinud, oleksime saanud alles möödunud aastal õiguse neid müüma hakata,” selgitas Kotke, kes on e-sigarettide äris tegev olnud kuus aastat.

  • Posti teel tellida on ebaseaduslik

Viimasel ajal on hakatud e-sigarettide täite­vedelikke posti teel tellima ning neid on ka reisijatel piiri­ületusel kaasas, ütles maksuameti pressiesindaja Uku Tampere.

“Ravimeid tohib reisija üle piiri tuua oma tarbeks kuni 10 erinevat nimetust ja igat ravimit kuni viis originaalpakendit ja posti teel ravimeid tellida ei tohi,” selgitas Tampere.

Ravimeid, sealhulgas ebaseaduslikke ravimeid, tellitakse põhiliselt posti teel internetist. Eelmisel aastal oli 586 juhtumit, kus maksu- ja tolliameti ametnikud avastasid postisaadetistest e-sigarettide täitevedelikku, tänavu on olnud juba 477 juhtumit.

Ebaseaduslikke ravimeid avastatakse umbes 1300 korral aastas. “Pole vahet, kas tegemist on ELi ravimitega või kolmandatest riikidest saadetutega – nõuded on samad,” ütles ta.

  • Kasv lubas dividendi maksta

Skysmoke’i kaubamärgi all tegutseva Elgery Group OÜ ühe omaniku Oliver Lehtsaare sõnul oli eelmine aasta ettevõttele edukas. “Kasv oli igati rahuldav, praegu on Skysmoke’il 17 kauplust üle Eesti, tõsi, mõne kaupluse plaanime küll ümber paigutada. Lisaks on meil poed Soomes ja Lätis,” lisas ta.

Lehtsaare sõnul näitasid veebipoe tellimused mullu, et turgu maksab laiendada ning tulevikus ongi plaanis äri veelgi suurendada.

Hulgimüüja Elgery Group OÜ kasvatas võrreldes 2012. aastaga käivet ligi kuus korda.

2012. aastal jäi käive veidi üle 320 000 euro, möödunud aastal ligines juba 1,9 miljonile eurole. Kasumit teeniti mullu enam kui 880 000 eurot.

Jaeturgu haldava Elgery OÜ käive oli mullu 1,5 miljonit eurot ja kahjum 60 000 eurot.

Elgery Group OÜ omanikud Oliver Lehtsaar ning Sergei Tšumitšev võtsid möödunud aastal dividende välja 160 000 eurot.

Lehtsaar rääkis, et see oli esimene kord kuue tegevus­aasta jooksul, mil endale dividende välja maksti. “Leidsime, et nüüd on võimalik endale dividende välja maksta. See oleks justkui pika töö preemia,” lisas Lehtsaar. “Nägime, et investeeringud saab tehtud hoolimata sellest, kas maksame dividende või mitte,” lisas ta.

Lehtsaar märkis, et mõlemad osanikud kasutasid saadud dividende kas edasiinvesteerimiseks või eluaseme soetamiseks.

Laos palju kaupa. Nicorexi kauba­märgi all tooteid müüva eCig Group OÜ üks omanikke Sven Kotke märkis, et kuigi mulluses majandusaasta aruandes seisab 645 000 euro suurune käive ning 167 00eurone kasum, on tegu laos seisva kauba ehk põhivaraga ning tegelikult oli teenitud tulu oluliselt väiksem.

Samuti on aruandesse märgitud 50 000 euro eest dividende, kuid Kotke sõnul on see märgitud vaid juhuks, kui ettevõttel peaks tekkima võimalus need välja maksta. “Praegu on laos nii palju kaupa, et dividende me küll endale ei maksa,” lisas ta.

Siiski ütles ta, et tegelikult saadakse hakkama ning uksi kinni panna ei kavatseta. “Oleme ikkagi jätkusuutlikud, kuna meie tugevus on kõrge kvaliteediga toode. Meie püsikliendid teavad seda ja ajaga saavad inimesed aru, et pole mõtet osta odavat e-sigaretti, millel pole garantiid ning mis lendab paari nädalaga prügikasti. Lisaks ka kahtlaseid nurgataguseid vedelikke, mis võivad tervisele väga ohtlikud olla. Oleme ju kõik kuulnud erinevaid lugusid, kus segatakse kodus olevatest vahenditest midagi kokku ja müüakse maha,” rääkis Kotke.

Kõrvaltegevus. Mitu ette­võtet on hakanud e-sigarette müüma kõrvalharuna. Näiteks alustas OÜ RC Hobbies tegevust viis aastat tagasi, kuid e-sigarettidega tegeleb alles möödunud aastast. Põhiliselt müüb ettevõte hoopistükkis RC mudeleid.

Ettevõtte omaniku Ranno Luugi sõnul tuli idee hakata e-sigarette müüma eeskätt seetõttu, et ta ise kasutab neid, aga ka seetõttu, et soovis pakkuda kvaliteetseid e-sigarette odavama hinnaga kui parasjagu turul pakkuda oli.

 

Mis on mis

  • Skysmoke

kaubamärgi haldaja on ­Elgery Group OÜ, mis tegeleb hulgituruga. Jaeturuga tegeleb ettevõttele kuuluv ­Elgery OÜ.
omanikud Oliver Lehtsaar ja Sergei Tšumitšev.
2012 käive 320 000 eurot, ­kasum 161 700 eurot.
2013 käive ligi 1,9 miljonit ­eurot, kasum 880 000 eurot.
dividende võtsid 2013. aastal ­160 000 eurot

  • Nicorex

kaubamärgi haldaja on ­eCig Group OÜ
omanikud Sven Kotke ja Toomas Viilo
2013 käive 645 000 eurot, kasum 167 000 eurot

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. August 2014, 19:03
Otsi:

Ava täpsem otsing