Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Patriotism on investori verivaenlane

16. september 2014, 00:00

Investeering viimase sajandi kõige sandimal ajahetkel USA või Austraalia aktsiatesse on algse summa 50 aasta lõikes enam kui kaheksa­kordistanud. Seevastu Austria investoril on tulnud algsumma sõltumata ajahorisondist kogu täiega korstnasse kirjutada.

Vaatamata maailma aktsiaturgude väga erinevatele tootlustele pistsid ajavahemikus 1914–2012 kõige kopsakama reaalkasumi tasku need investorid, kes hajutasid portfelli võimalikult globaalselt. Pärast inflatsiooni mahaarvamist ­oodanuks neid investeeritud summalt 6,9% kasumit aastas.

Seevastu ainsana 20 maailma peamisest aktsiaturust tootis 2012. aasta seisuga Austria börs saja aasta lõikes igal aastal 0,6% miinust. Just sellisele järeldusele tulid The Telegraphi tellitud uuringus London Business Schooli teadurid koostöös investeerimisraamatute autori ja omanimelise investeerimisfirma juhi Patrick O’Shaughnessyga.

O’Shaughnessy kommenteerib oma investeerimisteemalises blogis, et ehkki portfelli globaalselt hajutades on võimalik leida oluliselt odavamaid ostukohti, saavad teiste riikide aktsiad USA investoritelt teenimatult vähe tähelepanu.

Eelistatakse tuttavat. “Ameerika investorid peavad globaalselt hajutama, sest pole mingit mõtet kogu riski ühe turuga siduda – eriti kui see on kõige kallim arenenud turg maailmas,” märkis ta. “Mitte ainult seetõttu, et hinnatase on mujal parem, vaid ajalugu õpetab meile üha uuesti ja uuesti, et üksikute riikide turgudel võib olla pikk negatiivse tootlusega periood. Õnneks maailma turgudele suunatud portfell peab tavaliselt hästi vastu.” Autori hinnangul on mõne ettevõtte või riigi eelistamine üks levinumaid ja püsivamaid tendentse. Soositakse juba tuttavaid firmasid, mis pakuvad tooteid ja teenuseid, mida me hästi teame ja ise kasutame.

Eesti pole mingi erand. Siin tegutsevate pankade vahendusel on ülekaalukalt populaarseimad just kodumaiste börsifirmade aktsiad.

2010. aastal moodustas USA aktsiaturg 43% globaalsest turust ja kohalikud investorid paigutasid koduriigi aktsiatesse 72% oma portfellist. Väiksemate riikide puhul on pilt veelgi üheülbalisem. Näiteks USA naaberriigi Kanada aktsiad moodustavad maailma börsidest ligemale 5% ja 65% ettevõtetesse süstitud rahast pärines kohalikelt. Brittidele kuulub 8% globaalsest turust ja seal on kodumaiste investorite osakaal 50%. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel on kohalike investorite osakaal Tallinna börsil noteeritud ettevõtetes 60%. Tallinna börsi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Ott Raidla arvutuste järgi moodustab Eesti börsiettevõtete aktsiate ligemale 2,2 miljardi dollari ehk 1,7 miljardi euro suurune turuväärtus kogu maailma noteeritud ettevõtete kapitalisatsioonist ligemale 0,0037%. Kogu maailma noteeritud ettevõtete aktsiate turukapitalisatsioon on ligikaudu 60 triljonit USA dollarit.

Ülipikki positsioone ei võeta. Tõele au andes on ühena vähestest USA investoritele patriotism viimase 113 aasta jooksul siiski hästi ära tasunud (paremat ajaloolist tootlust on näidanud vaid Austraalia ja Lõuna-Aafrika börs). Sama ei saa öelda paljude Euroopa riikide kohta ning ei ole kuigi tõenäoline, et mõnel investoril oleks saja-aastane investeerimishorisont. LHV panga kommunikatsioonijuhi Priit Rumi kinnitusel näitab praktika, et ka 50aastase horisondiga positsioone turul ei võeta. Aktsiainvestorid muretsevad pigem selle pärast, mis juhtub täna-homme.

O’Shaughnessy uuring näitab, et viimase saja aasta kõige halvemal sisenemishetkel aktsiaid ostnud investoril õnnestunuks oma kaotus 20 aasta perspektiivis tagasi teenida vaid kolmel turul – USAs, Kanadas ja Austraalias. 20 vaatlusalusest aktsiaturust suisa 8 puhul ei päästaks musta stsenaariumi korral sügavast miinusest isegi 50aastane investeerimishorisont. Liites 20 globaalset aktsiaturgu ühte võrdselt hajutatud portfelli, on tulukõver hoolimata suurest depressioonist, teisest maailmasõjast ja lugematutest kriisidest pikas perspektiivis hoogsalt kasvanud. Põhjus on lihtne – ühtede riikide õnn on korvanud teiste õnnetused. Kui 20 riigi vahel hajutatud portfellil oleks halvima stsenaariumi korral alates möödunud sajandi algusest kulunud plussi jõudmiseks 30 aastat, siis näiteks Soome või Hollandi börsile panustanutel tulnuks reaalväärtuse taastumist oodata 40 aastat. Enam kui 30 aastat tulnuks oodata ka Taani ja Rootsi investoritel.

Fidelity Personal Investingu analüütik Tom Stevenson ütles The Telegraphile uuringut kommenteerides, et praegused Ukraina sündmused tõestavad ilmekalt, kuivõrd oluline on portfelli hajutamine erinevate varaklasside ja regioonide vahel. “Ebakindlatel turgudel on ohtlik jätta kõik munad samasse korvi, investeerides vaid ühte geograafilisse regiooni,” rõhutas ta.

Eeldades, et investori riskitase on aktsiafondiks sobilik, pakub LHV maaklertegevuse juhi Alo Vallikivi hinnangul hea võimaluse investeerida pikaajaliselt võimalikult suure hajutatuse ja väiksese riskiastmega S&P 500 indeksit järgiv fond (IVV, SPY või VOO). “See ei ole enam ainult USA 500 suuremat ettevõtet, tegemist on globaalselt tegutsevate ettevõtetega. Viimase 25 aasta keskmine tootlus on indeksil üle 12%,” lisas ta.

 

Kommentaar

  • Ära toetu ajaloolisele tootlusele

Ege Metsandi, Nordea Baltikumi säästmis- ja investeerimistoodete üksuse juht
Juhin tähelepanu olulisele teabele, mis on iga ajaloolise tootlusega graafiku juures: “Ajalooline tootlus ei ole tuleviku tootluse usaldusväärne indikaator.” Investeerimisel tuleb sellega arvestada ja ei tohi teha investeerimisotsuseid ajaloolisele tootlusele toetudes. Põhjus on väga lihtne – riigi aktsiaturu tootlus sõltub selle riigi majanduse käekäigust ning poliitilisest arengust.
Seega peegeldab ajalooline aktsiaturu tootlus mineviku majandustrende ja mineviku sündmusi. Majandustrendid aga muutuvad ajas ning sündmused ja asjaolud ei pruugi korduda. Näiteks Austria, Saksamaa ja Prantsuse kehva tootluse peamisteks põhjusteks on esimene ja teine maailmasõda, mis puudutasid Euroopat kõige rohkem. Samal ajal andis sõjatehnika müük ­Euroopasse päris hea tõuke USA majandusele, mis lõppkokkuvõttes väljenduski selle riigi heas aktsiaturu tootluses.
Suur osa Austraalia aktsiaturu tootlusest on tekkinud viimase 20 aasta jooksul ja on tingitud erakorraliselt kiirest Hiina majanduse arengust, kuhu Austraalia müüb oma ressursse. Üheks heaks näiteks võib olla ka Venemaa, mis viidatud uuringust puudub. Venemaa on samuti väga ressursirikas, kuid investeering sinna oleks hävinud 1917. aastal toimunud revolutsiooni tõttu. Sellest tulenevalt tuleb aktsiatesse investeerides arvestada tuleviku majandusarengu ootustega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. September 2014, 19:10
Otsi:

Ava täpsem otsing