Tervise ülevaatus kohustuslikuks

Poolteist aastat tagasi suri üks mu sugulane soolevähki, mis avastati liiga hilja. Hoolimata keha poolt antud vihjetest (väsimus, söögiisu puudumine) keeldus mees arsti juurde kontrolli minemast. Alles siis, kui organism enam elada ei lasknud, võeti see teekond suuresti abikaasa sundimisel vastumeelselt ette.

Asja teeb irooniliseks see, et sama mees hoolitses oma auto eest mitu korda paremini kui oma keha eest. Vähimagi vea korral tehti autole diagnostika, masin oli alati pestud ja ka ülevaatusel õigel ajal käidud. Ilmselt ei oleks talle iialgi pähe mahtunud sõita madala õlitasemega, kuni mootor õhku lendab. Usun, et Eestis on päris palju inimesi (ja eelkõige mehi), kes hoolitsevad oma auto eest paremini kui oma keha eest.

On selge, et vabatahtlikult enamik täies elujõus mehi ennast arsti juurde kontrollima ei lähe ning hirm tulevase kopsuvähi ees ei kaalu üles tänast mõnu sigaretisuitsust. Ehk annab meil aga õppida auto näitest. Teatavasti on Eestis kohustuslik käia autoga ülevaatusel, kus kontrollitakse auto korrasolekut ja turvalisust. Üle 10 aasta vanad autod vajavad kontrolli igal aastal, uuemad korra kahe aasta jooksul. Hind on sõltuvalt asutusest 20–40 eurot ja aega võtab see alla tunni. Internetist on lihtne auto numbrimärgi järgi kontrollida, kas ülevaatus on tehtud või millal aeg selleks käes.

Kas oleks võimalik sama süsteem kehtestada ka inimeste puhul? Eestis viiakse naistele läbi emakakaelavähi sõeluuringut, mis on teistest riikides aidanud haigestumust ja suremust langetada kuni 80%. Samuti rinnavähi sõeluuringuid, milles peaks osalema kaheaastase intervalliga. Paraku on mõlemal sõeluuringul osalemine kättesaadav üksnes ravikindlustusega inimestele ja vabatahtlik. Meestele pole senini sõeluuringuid pakutud.

Inglismaal näiteks on sõeluuringus ka soolevähk (selleks tuleb arstile postiga saata spetsiaalne roojaproov), mida tehakse iga kahe aasta tagant 60–70aastastele inimestele. Suure tõenäosusega oleks see aidanud varakult tuvastada ka minu sugulase soolevähi. Lisaks on Inglismaal plaanis skriiningusse lisada ühekordne, 55 aasta vanuses läbiviidav miniatuurse kaameraga pärasooleuuring (nn Flexi-Scope).

Teadus liigub kiiresti efektiivsemate ja täpsemate skriiningmeetodite suunas. Nii on näiteks vereanalüüsi teel võimalik tuvastada meeste eesnäärmevähki (PSA test).

Sõeluuringutest samm edasi oleks aga tervikliku ülevaatuse kehtestamine igale Eesti elanikule. Hetkel pakub sarnast teenust erameditsiin ja võrreldes auto ülevaatusega on see umbes 10 korda kallim. Samas on mahu suurenedes võimalik kindlasti hinda langetada, teataval määral võiks seda toetada haigekassa ja ehk piisaks esimese sammuna ülevaatusest iga viie aasta tagant. Nii oleks võimalik saada inimkeha ülevaatuse aastane kulu samasse suurusjärku autoga.

Sarnaselt autoga peaks olema tegu kohustusliku ülevaatusega – õigel ajal kontrollis käimata inimesel peaks olema riigi registrites märk küljes ning politseil vajadusel õigus teda trahvida. Vaid nii jõuame selleni, et ka mehepojad võtaksid enda keha hoidmist sama tõsiselt kui enda auto oma.