Segadus välismaalaste maksustamisel

Kui varem maksustati Eesti äriühingu juhatuse või nõukogu liikmele tema töö eest makstav tasu Eestis juhul, kui väljamakse tegija oli Eesti äriühing või kui ettevõtte püsiv tegevuskoht oli Eestis, siis käesolevast aastast maksustatakse need tasud igal juhul Eestis.

Keeruline on juba tasu saamise fakti ja maksustatava summa määratlemine, sest Eestis on väga palju rahvusvahelisi kontserniettevõtteid. Nende puhul on tavapärane, et välisriigi tütarühingute juhtorganitesse määratakse emaettevõtja esindajaid. Üldiselt aga ei ole sellistele isikutele ette nähtud mingit spetsiaalset tasu vastavate ülesannete täitmise eest.

Enamasti ei ole seda küsimust kuidagi reguleeritud, sest see ei ole mingit tähtsust seni omanud. Kuidas sellisel juhul tuvastada, kas juhatuse või nõukogu liige saab tasu Eesti äriühingu juhtorgani liikme ametiülesannete täitmise eest? Ja kui saab, kuidas siis määratleda summat, mis Eestis maksustada tuleb ja kuidas vältida topeltmaksustamist. Maksuhaldur on proovinud neid küsimusi reguleerida, aga paraku nende soovitused päriselus rakendatavad.

Omaette küsimus on, kellelt siis maks sisse nõuda 

Kuna Eesti äriühingul nende tasude maksustamise puhul kohustusi otseselt ei ole, siis tuleb maks kätte saada kas mitteresidendist äriühingult või asjassepuutuvalt füüsiliselt isikult. Esimesel puhul tuleks teha koostööd kohaliku maksuhalduriga, kes, vaatamata (lepingulisele) kohustusele aidata Eesti maksuhaldurit, on ilmselt vähe huvitatud oma maksubaasi vähendamisest teise riigi kasuks.

Oluliselt lihtsam on püüda füüsilisi isikuid, kes aga kahetsusväärselt on needsamad Eestisse investeeringuid ja töökohti loovad välisriigi ettevõtjad, keda me siia avasüli ootame. Kahtlane maksuregulatsioon peletab neid paraku hoopis eemale.

Kõnealune seadusemuudatus on läbimõtlematu ja elukauge otsus, mille positiivne efekt riigieelarve laekumistele on tõenäoliselt kaduvväike võrreldes ettevõtluskeskkonna kahjustamise ulatusega.

Usun, et maksunõustajad teevad riigile teene, kui aitavad oma klientidel korraldada asjad selliselt, et nimetatud juhtudel maksukohustust ei teki, sest praeguse puuduliku regulatsiooniga kaasnev maksuhaldurile antud võimatu missiooni tingimustes ületaksid menetlus-, sissenõudmis- ja võimalikud kohtukulud reaalset maksutulu mäekõrguselt. Ettevõtjad aga saaksid rahus keskenduda lisandväärtuse loomisele.