Helmi ootamatu otsus ja Lauri halb valik

Maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi lahkumisavaldus tuli kui välk selgest taevast. Jah, maksuametit on tabanud kriitika, kuid ta on täitnud eelkõige seadusandja ja ministeeriumi seatud ülesandeid. Laias plaanis on ameti töö olnud tõhus. Korrastatud on nii ametit ennast (koondamised) kui ka maksukogumist (täpsemad kontrollid). Tõsi, autode vaatlused (või jälgimised) on ilmselt liig, kuid seegi pigem seadusepraagi tulem ja laias plaanis on vaid üks detail, mis suurt pilti ei muuda.

Põhiküsimus on, miks ei saanud Helm ja Lauri küsimuse omavahel selgeks rääkida? Miks pole rahandusminister kordagi skandaali kestel maksuameti eest välja astunud? Üheks põhjuseks on kindlasti valimised. Poliitikutel on mugav valimiste-eelsel ajal veeretada või jätta ebamugavad teemad ametnike kaela. Justkui nemad poleks asjaga seotud, kuigi vastutavad saba ja sarvedega. Võib ka olla, et sooviti teema ajutist vaibumist ning Helm ei soovinud sellise survega kaasa minna ning muutuda poliitikute hüpiknukuks.

Igatahes lükkas maksuameti juht palli rahandusministri väravasse. Avalikkus ootab Maris Lauri käiku, kas pöial üles või alla. Lauril pole kuigi häid valikuid. Helmi palvet rahuldades mõistab ta kogu maksuameti senise tegevuse hukka. Enamgi. Arvestades, et viimati kandideeris ameti juhiks vaid üks inimene, Marek Helm, saab uue juhi leidmine olema veelgi raskem. Kes sooviks töötada kohas, kus poliitilistel põhjustel mängitakse sind tanki? Ka Helmi jätkamine pole ministri seisukohalt enne valimisi hea lahendus. Maksuametiga seotud kriitikavihk langeb ministrile ning maksuameti juht saab indulgentsi.

Ootamatult tekkis kolmaski tee. Lauri teatas, et otsustab Helmi saatuse uuel nädalal ehk pärast valimisi. See on halb otsus.